TTÜ läbi ja suve algus

Kaitsesin neljapäeval TTÜ lõputöö ning sain isegi A. Nüüd võiks veel kõik projektid ka ilusti käima minna ning siis oleks rahu majas.

Loodus tõmbab kummalise jõuga. Vahepeal käisin närvide ravimiseks inimtühjades looduskantides hulkumas; õng loomulikult kaasas. Salajõest sain 1 forelli ja 1 haugi; Pirita keskjooksult 1 haugi ning Vigalast 2 haugi ja 1 särje (lant oli suus!!!) - kõik väga pisikese pöörleva landiga.

Positiivse õhtu lõpetas jõhkralt hiigelsuurena tundunud krokodill-haug, kes viimase viskega umbes kell 23:00 landikest haarata otsustas. Algul tundus, et mingi palk või sukelduja on õnge otsas kuid lähemale tõmmates osutus see suureks kalaks - lasi end üsna kalda äärde tõmmata, passis mind oma kalasilmadega ja tegi siis nii jõulise mineku et tamiil läks puruks. Oleks tamiil tugevam oleks ta mind tõenäoliselt kivi otsast jõkke tõmmanud. Mul ei oleks olnud võimalustki.

Vietnam? Vigala jõgi on ülemjooksul kanaliseerimata ning ka asustamata - jõekallastel liikumine osutus võimatuks ning säng meenutas pigem mõne Põhja-Eesti kärestikulise jõe oma.

Need pisikesed alamõõdulised nolgid on spinningisti nuhtlus - haaravad kõike mis liigub

Reisisaatjate suvepäevad Vormsil

Nädalavahetusel toimus Vormsi saarel Adrenaliiniöö - ühe öö jooksul toimuv ca 60 km pikkune mänguliste vahepunktidega orienteerumine, kus 4-liikmelise segameeskonna peale oli antud kaks ratast, mida tiimiliimed omavahel jagama pidid. Jooksjad said kõik endale ilusad kollased neoonvestid.

Adrenaliiniööle eelnes Adrenaliinipäev, kus otse Tartust koolist Rohukülla kihutades tänu valearvestusele praamilt äärepealt maha oleksin jäänud - kõik suuremad Eesti maanteed tunduvat jooksvat põhja-lõuna suunal ning ida-lääne suunal saab liikuda ainult siksakiliselt või mööda kruusateid. Lõpuks oli jalg üsna raske ning kaalusin rattakiivri pähepanemist - õnneks Makra alt ei vedanud.

Kuigi kõik meie meeskonna liikmed nägid üksteist esmakordselt, sattusid tiimikaaslasteks erakordselt positiivselt mõtlevad ja ka sportlikus mõttes tugevad inimesed. Kui ühelt tüdrukult viisakuse pärast väsimuse kohta küsisin, sain vastuseks: "Ise oled!" Tänu kahele hiigellikule prohmakale jäime alguses 14e meeskonna hulgas pea viimaseks, kuid lõpuspurdiga rebisime end 4-e kohale.

Tekkis palju olekseid a'la "mis siis kui me poleks üksteist ära kaotanud, siis oleksime võitnud." Kuid nagu hiljem kuulsime tegid samas kategoorias apsusid ka võitjameeskonnad. Kokkuvõttes võidavad ikka need kes suudavad joosta siis kui teised ainult kõndida jaksavad.

Kalad ja kannikesed

Üks tore pühapäev oli.

Umbes aasta aega tagasi, veel kurameerimisetapis, viisin partneri Aegviidu metsadesse demonstreerimaks oma alfalikke orienteerumis, matkamis ning loodustundmisoskusi. Hoolimata TTÜ lõputöö kirjutamise kohustusest otsustasime sel kevadel vanade aegade meenutamiseks põgusalt metsa all ära käia - kui peale silmade sulgemist AutoCad'i jooniste valged triibud alles jäävad siis on puhkuseks viimane aeg.

Peale Jäneda lillelaada ning sealse hapukurgimaffiaga tutvumist siirdusimega Aegviidu rappa. Win-win situatsioonist oleks võinud saada lose-lose situatsioon - mina ei saanud piisavalt palju kala püüda ega partner metsaalust kannikestest rüüstata. Õnneks sain mina oma haugi kiiresti kätte ning saime aegsasti metsa alla lilli otsima minna.

Tagasitulles käskis sisetunne ühest kohast läbi minna, kuhu polnud üle kümne aasta asjatama sattunud. Koht mis viimasel ajal suhteliselt kitsi on olnud, andis kaaslaselt väljanurutud 10 minuti jooksul 2 jõeforelli (suurema pikkus sooomuskatte lõpuni 33 cm ja kaal ca 500g; väiksema lasin tagasi). Tore on saada juhusliku peatuse ajal ettevaatlikku kalaliiki, kes eelmisel aastal usinast küttimisest hoolimata kotti teed ei leidnud. Haug läks õhtul supina patta ja forell purki Egiptuse-õe saabumist ootama.

Kalale ei tule minna mitte siis kui aega ja võimalust on vaid siis kui kala võtab.

Ännijärv

Ännijärve elanik (esox lucius)

Jõeforell - üks ilusaimaid ja kavalaimaid vääriskalu.

Eelmisest veidi pisem partner, kelle "opereerimiseks" korra murule pidin tõmbama ning kes praegu rõõmsalt edasi sulistab. Vaeseke oksendas suurest hirmust kaks tibatillukest lutsu kurgust välja. Eelmisest jõeforellist veidi erinev; kas erinev kasvufaas, vanemad, või on tegu smoldiga (lõhe noorjärk jões)?

Jõusaalikäitumise psühholoogia

Ajateenistuses levis väiksema moraaliga üksustes katkuna haigus nimega "hommikuvõimlemispaanika." Reamehed mõtlesid üksteise võidu, kuidas pääsed hommikul kell 6 õhukestes riietes väljas jooksimisest ja võimlemisest. Laisemad peitsid end voodi alla ning lasid sõpradel enda asemel rivis "Mina" öelda - olen kuulnud et selle jaoks tehti isegi graafikud. Kui allohvitserid tubasid peale väljajooksmist põhjalikumalt puistama hakkasid, mõtlesid slangid (sõjaväkeeles: laisklejad) uusi ja uusi meetodeid välja. Üks slang jäi järjekindlalt vahele tualetikabiinis konutamisega - ta tõusis jalgadega poti peale, et korrapidaja ei näeks kes seal sees on. Uute viilimismeetodite väljamõtlemisest sai nagu omamoodi võistlus, kus võimlemise vältimise asemel saadi juba suurem koormus.

Võtsin endale vabaaineks atleetvõimlemise, lootes kergesti pääseda kuid võta näpust. Märkimisväärselt tugeva kehaehitusega õppejõud lubab küll mõõdukal määral hiljem tulekut ja varem äraminekut kuid sellega armastusväärsus piirneb. Päris kahju hakkas nendest poistest kes semestri alguses slangisid ning viimasel nädalal pea kaks korda päevas jõusaalitee jalge alla pidid võtma. Kooli jõusaal on konstrueeritud piklikuna, nii et rangel juhendalal on seal hea patrullida ning tähele panna neid kes niisama hantleid käes soojendavad. Patrulli lähenedes jagunesid jutustavad seltskonnad kiiresti vabade atribuutide vahel - nagu üks seltskonnamäng kus iga kord üks tool vähemaks võetakse. Kes vabaks jääb, jääb instruktori küünte vahele ja peab kangiga kükke tegema.

Kahju et Ekspress ei ole veel lisaks mäesuusa, reisi ja päkapikumaale ära kaardistanud mitte vähem värvikaid jõusaalitegelasi: jõujunn, trendipede, sõbramees, soovimatu treener, hantlivaras jt.

Nirvaana ja lõbus rändur

Olen nii palju lugenud saarte peal toimuvatest kalapidudest, kus mõne päeva jooksul on kõik pisemadki ojad-kraavid paksult kudevat merekala täis. Lauri kutsus Hiiumaale ning õnnekombel sattusime olema õigel ajal õiges kohas. Jackpot oli täielik.

Asi tundus paljutõotav juba alguses kui pisikeste särgede vahele tuli õnge otsa üks väga suur kuldne kala - tegi korralikku sõitu, kuid pääses lahti ning põgenes lõpuks üleujutatud metsa alla. Ajasin teda mõni aeg puude vahel nagu põgenevat põrsakest taga kuid lippama ta kohalike naeru saatel pääses. Käed ja põlved värisesid kui uut ussikest otsa panin. Ülejärgmise sain siiski kätte. Õhtul tagasi tulles hakkas aga pidu - pea iga viskega tuli otsa kilone säinas ning adrenaliinitulv hakkas järg-järgult vaibuma.

Tõmbasin kraavilaadsest ojakesest välja 9 pirakat säinast (suurim 1,4 kg ja 44 cm), 9 särge ja 1 ahvena. Kaaslase saak oli sama suur. Ei tea kas kohalolijatele maitsevad ahvenad-särjed rohkem, kuid silma järgi olime jõel vähesed kelle saagist moodustasidki lõviosa u. kilosed säinased. Tundub et võibolla isegi mitte sest nii mõnigi trügis õngega meile külje ja nina alla ning tehti koomiliselt kõlavaid ebasõbralikke märkusi. Pakkusime neile lepituseks oma väiksemaid särgi (mis vastu võeti) ning peale 2 tunnist Nirvaanat sai mõistus ahnusest võitu ja siirdusime staapi tünnisauna nautima.

Uskumatu! Selliseid kalasid saab tänapäeval üsna vähese vaevaga ainult Oxforellist või Hiiumaalt. Pildil 1,4 kg põrsakesega

Säinas meenutab välimuselt üsna palju särge, kuid kasvab temast kordades kiiremini ning on osaliselt üle läinud ka röövtoidule.

Osake saagist

* * *

Vahepeal jõudsid toimuda kordusõppused ohvitserkonnale; rõõm on näha et tsiviilis edukad inimesed peavad lugu ka riigikaitsmisest ning leiavad võimaluse oma panuse anda. Palverändur Silver jõudis Eestisse ning paneb varsti Youtube'i üles idealiseeritud klipi kuidas Hispaanias rändamine käima peaks:

Turundusmaffia

Eraldi õpetamise liik võiks olla kohvipausi-koolitus - õppejõud räägib teemast ca 30 minutit ning edasine tegevus jätkub kohvinurgas. Ehk pool tundi teoreetilist juttu ning tund aega omavahel arutlemiseks/kogemuste jagamiseks. Ettevõtlusmagistri kaugõppes on palju väga kogenud inimesi, kes ei ole kadedad oma väärtusliku ettevõtlusalase kogemuse jagamisega kohvipauside ajal - loengu ei kiputa kõiki mõtteid välja ütlema. Kohviringis söandatakse sel teemal avameelsemalt vestelda ja kui Tartu Ülikool hakkaks kohvi asemel vaheaegadel õlut pakkuma, siis toimiks grupiõpe veelgi raamidevabamalt.

Lisaks reaalsetele elukogemustele tekivad kohvinurgas ka mitmed naljakad seosed. Peale tooteasetuse (brändiga toodeta sokutamine filmide sisusse) teema käsitlemist tekkis ühel magistrandil idee hakata selle abil firmadelt raha välja pressima.

"Kui ei maksa mulle 100'000 USD, siis näitan su tooteid filmis kui ebakvaliteetseid!"

Mõned väljamõeldud näited: Põgeneva jõuluvana Vol**gen ei käivitu ning pätid saavad ta kätte; "Käivitu r**e!" Teadlane kasutab Komee*i kommidest saadud toorainet, et mürgitada kogu maailma koolilapsed. Kokakoola tekitab peategelasel kontrollimatuid kõhugaasipurskeid ning see rikub tema kohtingu unistuste naisega.

Kui inimene on saanud piisavalt mõjuvõimsaks, et teatud sihtgrupp tema arvamust kuulda võtab, siis saab ta hakata katust pakkuma neile kellel on mängus suured panused... Tooteasetud filmidesse on ainult üks võimalus.

Aga miks arvata, et selliseid asju tänapäeval juba ei tehta? Üks üritusturunduse ja avalike suhete alal tegutseja on maininud, et võiks vabalt oma koduleheküljele panna "laimukampaaniate korraldamine."

* * *

Tihedalt õppimiskohustusi täispikitud kevad ei lase loodust nautida, elust rääkimata. Korra võtsin vabamalt ning püüdsin isaga veidi Rumbas kala - ainukese suurema kala jõeääres olijatest sai ühe suurema napsise kalameesteseltskonna poolt poolvägisi kaasaveetud naine (vist kaine rool). Ise tõmbasin välja 2 särge, ahvenat, kiiska.

Lõbutseda või mitte lõbutseda?

Üks legendaarne kehakultuurlasest sõber PEDAst pidas aasta aega Karu ühikatoa arvutis päevikut oma rajudest pidudest. Üsna mitmed sissekanded algasid järgmiselt: "Plaanisin sel kolmapäeval tõsiselt homseks füsioloogia esimeseks eksamiks õppida, kuid siis helistas Pets..." Ja lõpp kõlas umbes niimoodi "...jõudsin koju tund enne eksami algust, tegin raamatu lahti ning jäin sinna nina sisse magama. Ärkasin Beppo telefonikõne peale kell 15:00 kes koos Mursiga ühikas gin'i jõu; vedasin ennast sinna sest tänase eksami magasin ma ilmselgelt maha..." Kui aga viimane võimalus eksamit teha on, siis õpib peategelane peost ülejäänud öö läbi ja teeb selle väga heale tulemusele ära - st saab parema hinde kui need kes peole minemata jätsid ja esimese korraga "rahuldava" kätte said. Mainiksin veel niipalju, et kuigi too härra tegi ja teeb selliseid tsükleid üsna tihti, on ta elus edukas ja olen väga kindel et ka õnnelik.

Kui palju ühest üritusest välja võtta? Kas/millal jääda kaineks ja reserveerituks või võtta kõvasti napsu ning tõmmata poole hommikuni välja järgmist päeva maha kandes? Sõltuvalt sellest kui pikalt südametunnistus oma peremehe kohustusi ette planeerib saab alati enda sisse vaadates leida vabanduse homme hommikul teostatavaks tööks mille tähtaeg on kuu aja pärast. Ja tõmmata õhtu sündmuste jaoks pidurit.

Kahjuks ütlevad uuringud, et pikk iga on neil kes iga päev pisikese napsu teevad; mitte neil kes üks kord kuus ennast täiesti ribadeks tõmbavad. Aga jumal tundub soosivat inimesi kes julgevad ennast vabalt tunda ja kadestan küünla kahest otsast põletajaid kes lisaks eluga väga hästi hakkama saavad! TLÜ kuulsaim IT-mees, võrukas ja rattaehitaja Jesse kutsus mind üle nelja aasta oma sünnipäevale ning seal sündinud diskussioonis toodi mitmeid näiteid inimestest kes teevad ca 20h järjest täiega tööd, teenivad sellega normaalse raha ja ülejäänud nädala panevad pidu. Ja mitte ainult neist kes Võrus elavad.

Äkki on see süümepiinade jõud, mis inimesi tegutsema paneb? Kui mitmepäevase pillerkaare ajalised-rahalised-terviselised tagajärjed kohale jõuavad, siis võtab see õige mehe tõsiselt murelikuks ning mida kulutavam pidu, seda põletavam on hiljem tunne hinges midagi kasulikku ära teha. Inimeste enamik probleeme tundub olevat seotud motivatsiooniga, äkki siin peitubki nende edukuse võti - tekitada endas süümepiinu, mis aitavad hiljem paremini "normaalse elu" probleemide lahendamisele keskenduda.

Nii et hüpoteetiliselt - kui ei suuda ennast vabaks lasta ja rumalusi teha, siis ei ole hiljem midagi kahetseda ning motivatsioonimootor jääks lisakütusest ilma. Kui aga tervis lubab, siis terviseks ja edu homseks eksamiks!