Kuidas muuta võimsat ja pikaajalist hierarhilist süsteemi üllaste eesmärkide nimel? Maailm, kus initsiatiivi kardetakse võtta ning oluliseim eesmärk on vastutust enda õlgadelt ära veeretada? Kui vastutus tähendab automaatselt ülejäänute kõrgendatud tähelepanu ja kriitikat ning lihtsam on süüdistada kogu muud maailmat kui ise kätte võtta ja midagi paremini ära teha?
Kui piisavalt palju ja järjekindlalt midagi teha ja kõigisse ning kõike heatahtlikult suhtuda, siis hakkab ka kritiseerijatel mingi hetk tekkima midagi sümpaatialaadset ja võibolla hakkavad isegi abi andma. Hinnaks on see, et nad peavad tundma end Sinu päästjatena ja pead tunnistama nende kõikvõimsust - teed kõike valesti ning nemad aitavad. Aga see ongi vist juhtimise kunst, või nagu ütleb üks tark raamat "Elevandi heitmine."
Teine variant on käega lüüa ning keskenduda järelkasvule - värskele verele, kes on veel rikkumata ning kelle abil saab pikemas perspektiivis positiivset muutust tekitada.
Vana hea Veinikelder koos veinihuumoriga. Ise olin seal aastake tööl täpselt 10 aastat tagasi - tegemist oli mu esimese töökohaga. Viimasel tööpäeval peitsin sinna ühe paberi, nii-öelda oma Veinikeldri logiraamatu, kuhu aeg-ajal sissekandeid teen ja oma kohale tagasi panen. Õnneks ei ole koristaja seda veel üles leidnud.
* * *
Suvelõpu uudised jõgedelt: Vigalast 1 haug (pöörlevaga), Ahjalt 3 haugi ja 1 ahven (ahvenavärvides võnkuvaga); Valgejõelt 1 pisike tagasilastud forell (pöörlev).
