Läbipõlemine

Tudengitest müügimeeskonna juhina töötades kingiti kõikidele noortele juhtidele kompanii poolt Danny Cox'i raamat "Leadership when the heat is on." Sisu oli üsna tavaline ameerikalikule motivatsiooniõpikule - paar mõtet ümbritsetuna rohkete näidetega nii era kui tööalasest elust, et idee lugejale nii-öelda maha müüa ning kõik oluline oli toodud välja raamatu viimasel leheküljel. Küll aga meeldis mulle pealkiri, mis küll otseselt raamatu sisuga mitteseotuna tekitas palju deja vu tundeid elu teistest etappidest.

Kriitilised olukorrad, kus pead olema ise meeskondade tegevuste eest vastutav, ning samal ajal enda siseste probleemidega hakkama saama. Pead juhtima tulekahjude kustutamist, kuid samal ajal enda taguots leekidest lõõmab. Vastutavana pead suutma oma tunnetega ise hakkama saama, hoidma fokusseeritust eesmärgi poole liikumisel ning mitte laskuma tasemele, kus hakkad oma emotsioone meeskonnale välja näitama, selle asemel, et ratsionaalsuse ja meelekindlusega eeskuju näidata.

Läbipõlemisest on nii palju räägitud. Lubad rohkem kui suudad teha, ei suuda öelda "ei" uutele kohustustele ning tööülesanded sisaldavad pigem päästvaid tegevusi mitte uue lisaväärtuse loomist. Rääkimata töö kvaliteedi allakäigust. Oravarattast pääsemiseks on pakutud välja palju erinevaid lahendusi: teadvusta probleem endale, tunnista, et ei saa kõigi ülesannetega hakkama ning vajad abi (raske!), leida aega patareide laadimiseks jpm.

Aga inimene on tugev (ning isegi tugevam kui ta ema arvab) ning täis uskumatuid ressursse - aja jooksul on inimkonnast jäänud ellu parimad ning sellised rasked olukorrad ongi testimiseks ja iseloomu kasvatamiseks. Kas oled seda positsiooni väärt, mida elus taodelnud oled? Olles ise piiri pealt ühe sellise etapi läbi teinud, jõudsin järeldusele, et läbipõlemise ei tule mitte sellest, et teed liiga palju, vaid sellest et jätad olulisemad asjad tegemata. Kui taotled suuremat vastutust, siis pead tegema kõik, et suudaksid antud lubadusi täita - et vaim ja keha suudaksid maksimumi anda ka siis kui tegemist on pingega veidi pikemas perspektiivis. Pea iga motivatsiooniõpik ja koolitaja mainib seda, aga kuna sõnum on nii lihtne ja elementaarne, siis ei kõla see piisavalt seksikalt ja revolutsiooniliselt, et seda rohkem pressida.

Ei saa ümber ega üle tervislikust toitumisest, rekreatsioonilistest tegevustest ega suhete korras hoidmisest. Kui see pool elust on korras, siis võid lubada endale intensiivsemaid tööpäevi, suuremaid lisaväljakutseid ning mida iganes. Tunnistagem, et raskem on seista vastu kiusatusele loobuda võimalustest, mis tunduvad ilmuvat vaid kord elus. Samas võib piisata, kui loobuda kohvist ja ebatervislikest lõunasöökidest, võtta käsile tervislikumad lõdvestumisvahendid ja mitte tuua ajalises mõttes ohvriks neid inimesed, kelle jaoks Sinu heaolu oluline on. Nende kolme teguri unarusse jätmine tagajärjed tulevad välja alles hiljem ning ületavad pikemas perspektiivis väikesed võidud, mida seni saavutanud oled. Kui suudad tagumiku süttimata hoida, siis ei pea pingutama ning hirmuga üle õla vaatama, kui uutele väljakutsetele vastu liigud. Omad kontrolli oma elu üle.