Võiks luua uue blogi pealkirjaga "psühholoogilised tähelepanekud otse tänavalt," kus mõningase analüüsioskusega inimene üritab mingite huvitavate faktidega igapäevaelust teiste tähelepanu äratada.
Sattusin nädalavahetusel öösel ühes kohvikus positiivsest stressist referaati kirjutades tuttava tüdruku otsa kes tuli koos oma ema ning noorema õega kohvi jooma. Nad kutsusid mind oma lauda. Sattusin tuttavate inimestega mehitatud laudade vahele: ühel pool istus teivashüppe trennikaaslane, kes praegu peab Pihkvas kohvikut ning teisel pool üks kunstnikutüdruk. Igaljuhul tekitas keeruline aeg minus ülemeeliku tuju ning hakkasin laua peal koos noorema peretütrega hokit mängima. Keppideks olid lusikad ning litriks üks hinnasilt. Läksime päris hoogu. Kummaline oli see et kuigi mina olin tülinorija, hakkas ema hoopis tütart hurjutama; selle asemel et napakas onu paika panna. Jeehaa! Külalistele on kõik lubatud!
"Kurat, nii ei lülitata arvutit välja!" Ainuke asi mis on hullem kui ebastabiilne naine, on ebastabiilne mees. Mida tähtsam inimene, seda võimsamalt avaldab ta oma positiivseid ja negatiivseid tundeid, otse teisele kraesse. Jumalatunne (sarnaneb psühhoosiga) tabab keskmise st tihedamini just patsiga poisse (mõtlen eriala) ning seksistlikud mehed ütlevad tujukate sookaaslaste kohta: "tal on jälle päevad." Mõtlesin, et kui sellelsamal kutil on ka rollercoaster tüüpi naine, siis on neil köögilaua kohal üks kalender kahepeale kus mees märgib sinise ning naine punase ristiga oma "pahad päevad" ning see lühike aeg, millal kummalgi kuupuhastust ei ole, võtavad nad koos puhkuse.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment