Nüüd kus koolid läbi on sügise saabudes inertsist endiselt väike ärevus-urelus hinges; oma osa on ka kindlasti järgmisel aastal püstitatud suurematel tööalastel eesmärkidel…. Pean kiiresti mõnele turundusalaselele kursusele minema, et õppimiskihku mitte kaotada ning tööalast tajutud enesetõhtusust tõsta. Aga muidu on tunne, et väljakutsetest hoolimata on kõik hästi. Ja suvi… mida sa maharahunemisfaasis hing ikka teha oskad kui kalal käia!

Kahenädalane reis Ahvenamaale ning Lapimaale oli üks elu tippsündmusi, kuid sellest kunagi pikemalt. Statistika kalade osas on järgmine: Ahvenamaalt 9 ahvenat kummilandi ja punase tutiga pöörlevaga ning Lapimaalt… Esimene päev 5 harjust, 4 jõeforelli ja üks haug – pisikese pöörleva musta landiga. Teine päev 2 jõeforelli ja 6 harjust (suurim ca 32 cm) – harjustest saime igal juhul kõhu korralikult täis söödud. Kolmas päev matkasime sügavamale metsa sisse Taimenjärve tasuta mökki juurde, üle mägede ja mööda rabasid (6 km läbisime 4,5 tunniga!), ning tõmbasime paari tunniga välja 44 jõeforelli Taimenjõest ja Taimenjärvest! Suurimaks 48 cm musta vobleriga ning see tegi ikka korralikult sõitu! Pildid panin Facebooki, ei hakka dubleerima . Olgu öeldud, et jõeforelli alammõõt Lapimaal oligi 45 cm ning kõik pisemad lasime ilusasti tagasi. Hiljem proovisin ka Teno jõelt lõhet püüda, kuid peale ühe pisikese smoldi midagi kätte ei saanud 

Ja nädal tagasi viisime Aivoga ellu mitu aastat kaalutud mõtte – käia ära pea ligipääsmatu rabajärve ääres, kus legendide järgi elutsevad tohutu suured karpkalad ja haugid. Lavassaare järv asub Pärnumaal rabade keskel ning sinna jõudmiseks peab auto metsa äärde jätma ning ca 3 km mööda kinnikasvanud teed vantsima. Kuna juttude järgi oli kaldalt püüdmine võimatu, otsustasime vedada kaasa minu tuttuue 30 kg kaaluva kummipaadi – selleks valmistasime ühest jämedast kaselatist poomi, mille abil paadi meie kahe vahele riputasime. Raske kandamiga tundus 3 km kõndimist mööda Audru jõe kallast igavikuna (üks ots ca 1,5 tundi); „magustoiduks“ saime viimased paarsada meetrit täispumbatud paati mööda rabassekasvanud kaldaid lohistada ise põlvedeni rabas. Hiljem märkasime seal ka ühte kõvema kaldaga kohta, koos uskumatult äralagastatud raudteevaguniga – sinna kohta kuluks üks „Teeme ära“ kampaania ära ning RMK võiks sinna midagi püsti panna.

Kohale minnes märkasime, et järv tundus suurtest veest väljahüppavatest haugidest lausa keevat – põhjuseks võis olla ülimalt vähe läbipaistev must vesi, mille sees oli tohutult palju rohelist hõljuvat vetikaollust ning muud moodi vast jahti pidada ei olnud võimalik. Panin kotti ühe kilose haugi (pikkus ca 50 cm), millest sai isuäratava prae (kuid kahtlane, kas see selliseid Tantalose piinu väärt oli). Järve ääres kalata jäänud Aivo kompenseeris selle hiljem reidiga Audru jõele, kuskohast vedas kaldale koguni 7 haugi.

Järgmine missioon - Põltsamaa jõgi läbi purjetada!

Mida teeksin kui oleksin 5-aastane

Käisin eile ühel üritusel kus pidin ruumipuudusel põrandale istuma. Ja järsku tundsin midagi puusa puudutavat. Ühe teise külalise laps oli leidnud kusagilt mänguauto (Ford Mustang), veeretanud selle minu poole ja vaatas äraütlevalt otsa. Võtsin auto, panin ta katuse peal keerlema. Selle peale naeris väike tüdruk pööraselt ning oli ülimalt rõõmus kui auto tema poole tagasi veeretasin. Uskumatu, et nii väike asi on võimeline mõnel inimesel (mis sest et väiksemal) katuse rõõmust sõtma panna ning pean tunnistama, et hakkasin ka ise autot tähelepanelikumalt uurima ning jätkasin mängimist peale väikese inimese äraminekut.

Vahelduseks üsna pull leida põnevust seal, kus seda esmapilgul ei ole. Lapseks me enam tagasi ei saa, kuid mõtlemisharjutus "mida teeksin antud olukorras, kui oleksin 5-aastane" võiks anda palju põnevaid tulemusi.

Maltast ja Elust

Hea meel on näha kuivõrd edukaks on mõned sõbrad saanud ning kui kaugele elus jõudnud. Kiss on elu põnevate keerdkäikude tulemusena jõudnud perekonnaga Maltale ning seal edukalt mitut veebipõhist ettevõtet käima lükkamas. Läksime talle nädalaks ajaks küll - tunnen, et vajasin seda puhkust praegu väga. Kui organism on niimoodi treenitud, et mida suurem on surve, seda rohkem end mobiliseerib, siis pikemaajaliselt kannatab sel juhul kvaliteet ja hakkad aega "varastama." Nädal aega päikese käes igavalt pensionärilikult elu nautides oli nagu rusikas silmaauku.

Naised shoppasid ja mehed lösutasid rannas.

Jalgpalli ühte poolfinaali käisime vaatamas ühes taanlastele kuuluvas baaris, milles omab väikest osalust ka Kiss ja tema äripartner. Peale Torrese bitch slap'i tunnistamist haaras nende üks põhjamaalasest sõber suurest rõõmust tüdruku sülle ja hüppas üles nii, et tema 8-eurostest teksapükstest sai miniseelik. Pidu jätkus uues kostüümis beerpongi mängides ning vastasmeeskonna segadusseajamiseks ihupinna välgutamisel.

Koos mõnede hasartmänguettevõtjate ja pokkeriga elatist teenivate inimestega otsustasime võtta ette ka kalatripi. Teadsime, et selliste asjadega võib väga mööda panna ning olime kokkulepete sõlmimisel väga hoolikad ja kordasime asjad üle. Selles hoolimata pidime merele jõudes kurja häält tegema ja lõpuks kogu raha tagasi nõudma - lubadused ja reaalsus on kaks eri asja.

* fishing rod for each man tähendab, et iga mees saab enda kätte ühe tüki penoplasti, mille ümber on tamiil keeratud. Tamiili hoidmiseks pead selle ümber sõrmede keerama ja lootma, et barrakuda või mõõkkala otsa ei satu.
* unlimited beer tähendab ühte õlut näkku ning seda ka alles siis kui ise sadamas küsida taipad.

Kui eraelu on täiskäigul maharahunemise poole liikumas, siis peab leidma tobedaid pisiasju, millega oma pead vaevata, et mitte liigselt töömaailma ära uppuda. Teine variant on sõita ilma eelneva treeninguta läbi 100 km kanuumaraton ja Tartu suusamaraton ning osaleda eelneva harjutamiseta väitlusvõistlusel, õppimaks sügavamalt tundma enda nõrku külgi. Hea on tunda, kuidas organism end uute ja senitundmatute väljakutsete jaoks ette valmistab.