Käisin eile ühel üritusel kus pidin ruumipuudusel põrandale istuma. Ja järsku tundsin midagi puusa puudutavat. Ühe teise külalise laps oli leidnud kusagilt mänguauto (Ford Mustang), veeretanud selle minu poole ja vaatas äraütlevalt otsa. Võtsin auto, panin ta katuse peal keerlema. Selle peale naeris väike tüdruk pööraselt ning oli ülimalt rõõmus kui auto tema poole tagasi veeretasin. Uskumatu, et nii väike asi on võimeline mõnel inimesel (mis sest et väiksemal) katuse rõõmust sõtma panna ning pean tunnistama, et hakkasin ka ise autot tähelepanelikumalt uurima ning jätkasin mängimist peale väikese inimese äraminekut.
Vahelduseks üsna pull leida põnevust seal, kus seda esmapilgul ei ole. Lapseks me enam tagasi ei saa, kuid mõtlemisharjutus "mida teeksin antud olukorras, kui oleksin 5-aastane" võiks anda palju põnevaid tulemusi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment