Vabadusrist-lumememm

Erinevatesse maakondadesse on entusiastid püstitanud lumest Vabadusristi koopiaid.

Vabaduse väljaku monumendi konkurss kutsus omal ajal esile väga emotsionaalse arutelu. Mitte kunagi ei olnud Eestis võimalik tavainimesel linnapilti niivõrd grandioosne jälg jätta - võitja looming jääks pealinna tähtsamale väljakule (loodetavasti) mitmeid inimpõlvi ning autorid pääsevad ajalooraamatutesse. Kaotanud võitlesid lõpuni - tegemist oli ju ülisuure panusega mänguga. Ja selles hankes on kaotanuid palju kui võitjaid ainult üks.

Kui meedias komisjoni otsust kõikvõimalike sõnavõttudega materdati, oli üheks Kaitseministeeriumi arglikuks võitjakavandit pooldavaks vastuväiteks "aga ta on ju lihtne." Täägivõitlusesse tormavate soomusronglaste kujukesi oleks lumest palju keerulisem valmis teha kui nurgelist risti jääst välja lõigata. Huvitav, kui palju Vabadusristi koopiaid oleks Eesti iseseisvuspäeval valmis ehitatud?

Veel Reaalkooli õpilasena mäletan muldvanu ätte kes ülima kirglikkusega rääkisid Reaalkooli Vabadusvõitlejate monumendi (rahvasuus "Poisi") mahavõtmisest Nõukogude okupatsiooni ajal. Kuidas noored koolipoisid kuju endisest asukohast möödudes austusena mütsi kergitasid ning kuidas KGB-d neid seepeale arreteerisid.

Ei oska prognoosida millal ja kas üldse rahvas tšehhide kätetöö omaks võtab, kuid patriootlike tunnete tõusmisel võib selliseid kujusi kerkida tulevikus igasse linna... igasse aeda. Ning kui Eesti peaks kunagi võõrvõimu alla langema (ptui ptui ptui), siis saavad okupatsioonijõud talviti kõvasti lisatööd lumememmede lõhkumisel.

* * *

Aastalõpu rohked kalapüügiüritused on jõululaua täitmise asemel pakkunud ainult esteetilist naudingut. Sai üritatud püüki nii öösel kui päeval erinevate rakendustega. Nulliring tuli vastu võtta Vigala ja Kasari jõgedelt, Ermistu järvelt ja Pärnu lahelt. Pärnu jõest suutsin välja meelitada 3 nurgu, 3 särge, 1 viidika ja ühe vimma. Vigala jõest imetillukese kiisa. Selline tunne on, et järgmine kord õnge kaasa ei võtagi.

Prügikastist päästetud vana laud, mille materjal osutus kodus pealmise värvipinna eemaldamisel maarjakaseks... Ehk kena tekstuuriga väga kalliks väärispuiduks, mida oma lastelaste rikkuse nimel istutatakse. Nii kallist jõulukingitust ei ole ma aastasid saanud, nii et Teeme Ära teinekordki!

Verivorst jõululauas?

Probleemitekitus

Kes meist ei oleks enda lõbuks vanasõnasid ja mõistatusi välja mõelnud. Siit tuleb üks:

"Ühest otsast hammustad, kuid teise otsa kasvab samal ajal juurde?"

Vastus on postituse lõpus.

TTÜs on üks aine nimega "probleemilahendus," kus peab oma loova mõtlemise propageerimiseks igasugu (naljakaid) lahendusi välja pakkuma. Enda arust mõtled jube laheda asja välja kuid vaimustuspuhangu möödudes peab küsima endalt küsimuse: "Kas oleksid nõus selle eest ka raha välja käima?" Sest leiutamise tähtsaim põhikriteerium on tänapäeval "hea äri." Võiks teha hoopis aine nimega "probleemitekitus," kus õpitakse kuidas kõik-tundub-olemas-olevas ühiskonnas uusi turunišše välja mõelda.

Siiski on sellise loovmõtlemise harjutus meeldiv vaheldus reaalteadusteuputusele; mis, tuleb tunnistada, muutub iga aastaga järjest vastuvõetavamaks. Üsna karm õppekava nõuab pidevat pingutamist ning kui alguses asja tõsiselt ei võta siis lõpus võtab asi sind (st sinu aja).

Vanale läptopile (ostetud 2005 aasta kevadel New Yorgist) mõjub selline semestri lõpus eksponentsiaalselt suurenev koormus muidugi rusuvalt. Ühte programmi avades ja teist sulgedes võtab vahepealne mõtlemine ikka korralikult aega. Tõin koguni arvutilaua juurde oma Ernie ja Dilberti koomiksikogud ning arvuti "mõtlemispauside" ajal tegelen närvitsemise asemel nende lugemisega. Mõnikord läheb lugemise peale rohkem aega kui õppimise peale.

Mõistatuse vastus on: öine uneaeg!

* * *

Paar näidisprobleemide lahendust. Üsna tobedana tunduvad, kuid esimene kutsikas läheb ikka plangust teiselepoole:

MNISAUN 1: Lahtirullitavatate äärtega kübar, millega kaasas telliskivisuurune keris

MINISAUN 2: Saun-telk; põhikonstruktsiooniks kaks kokkupandavat rõngast ning neid toestavad latid

PAADIPUMP 1: Paadi üles-alla kõikumisest tekkiv energia tühjendab paadi sissesadanud veest

PAADIPUMP 2: Paadi küljelt-küljele kõikumisest tekkiv energia tühjendab paadi sissesadanud vihmaveest (saareke lisatud õppejõu mõjutamiseks)

TRUUBI JÄÄSULATAJA: pika vardaga ahi, mida küttes ja järk-järgult edasi lükades saab truubist jää välja sulatada

TRUUBI JÄÄEEMALDAJA: kahe ketta küljes liikuv kuumutatud tross, mis jäämassi küljed "lahti kulutab"

jpt...

Darth Vader'i jalgpalliroboti häving

Kahetsen, et ei ole varem käinud vaatamast sellist üritust nagu Robotex. Tegemist ei ole tööstusmessiga vaid noorte robotiinseneride võistlusega, kus tudengid peavad ehitama teatud humoorikaks ülesandeks sobiva täisautomaatse roboti. Ehk ei mingeid raadio teel juhitavaid asju vaid üks nupulevajutus ja asi peab hakkama iseseisvalt elama!

Kui eelmisel aastal pidid tudengid tegema sokikorjamisroboti, siis sel aastal pandi nad omavahel jalgpalli mängima. Kuigi reeglites oli kirjas, et "Robot ei tohi sisaldada väljaku, pallide või teise roboti vigastamiseks mõeldud algoritmi," usun, et enamus meeskondi lähtus kirjutamata seadusest, et jalgpall on karm mäng - masinad tuleb teha maksimaalselt nii suured (mõõtmed 35x35 cm) ja võimsad kui lubatud. Eriti kahju oli ühtede tüdrukute pisikesest ja kohmakast robotikesest (diameeter alla 20 cm), kelle vastaste Darth Vaderi pea moodi mätas kõigepealt julmalt väravasse puruks surus (ilmselt pidas ta teda palliks) ning siis väiksemate pallidega tegelema hakkas. Peale poolte vahetust teises roundis unustasid aga võitjaroboti programmeerijad väravaanduri ümber lülitada ning Kosmosevürst tagus kõik pallid oma väravasse. Väike putukas üritas kahjustustest hoolimata teda aidata ning edasi ta pääses!

Ühesõnaga sai kõvasti naerda vaadates ülikoomilisi ja nutikaid lahendusi - järgmine aasta võiks ikka selle maailmalõpu võitlusrobotite teema ära realiseerida. Malet juba saab arvutiga mängida, kuid peaks saama palju rohkem.

Robotite tõusev populaarsus reaalõppesuundi propageerivas Eestis ei saa loomulikult vastu maailmas toimuvale - sumorobotid, võitlusrobotid, transformeeruvad robotid, kalarobotid, koduabilised/abikaasarobotid jpm. Need mis (mitte kes!) on praegu väikesed ja väetid abitud mänguasjad, hakkavad tulevikus kõiki töid tegema...

Ei ole ise võimeline sinna ligilähedastki panust andma - siiski proovisin aines "Sissejuhatus mehhatroonikasse" koos kursavennaga koolitöö käigus ehitada valmis patareiautomaati. Pisitõrkeid tuleb selle käigus uskumatult palju välja - kui programeerimisosa saab parandada lihtsalt koodirida muutes siis mehaanika osas on olukord keerulisem. Ei ole nagu vene ajal, et jalahoop ja hakkab tööle. Tänapäeva roboti saab masina lõhkumise eest panna vastu lööma.

Unistuste patareiautomaadi animatsioon