Internetiturunduse buum!

Kinnisvara- ja ehitusbuumi on asendamas uus rikastumisallikas - internetti kolinud inimestest klientide tegemine. Kui kinnisvaraäri nõudis mingeid rahalisi investeeringuid, siis internetiturunduses piisab inimeste ja interneti tundmisest. Ka programmeerimisel ei ole vaja rahalisi investeeringuid, kuid internetiturundamisel ei pea ilmtingimata programmeerida oskama vaid tundma suhtlemiskunsti - see on nagu IT pehme pool.

Igaljuhul tundub, et järjest rohkem sõpru on hakanud kohvitamisel vestlusse poetama lausejuppe "...tegelen ka vaikselt internetiturundusega."

Internet on kriitikavaba - ta võtab vastu kõik mis sa sinna üles paned. Informatsiooni uudisväärtuslikkust ei pea põhjendama toimetajale; samuti ei ole vaja maksta raha reklaamimüüjatele. Mõtled välja hea idee, kirjutad sellest kuskile sotsiaalvõrgustikku ning kohe hakkab see konkureerima teiste heade ideedega internetimaailmas lugejate tähelepanu eest - keegi mingeid filtreid veel peale panemas ei ole. Olematu rahalise kulutusega võid saavutada väga palju - vaja on ainult häid mõtteid mis silma paistavad.

Mida rohkem inimesi antud teemaga tegeleb, seda rohkematelt saab küsida hinnapakkumisi ja teenuste kvaliteeti omavahel võrrelda. Tippudel, kelle tegevus tõesti kaupade müügikäivet tõstab, on ajagraafikud täis müüdud ja võtavad kõrgemat hinda, tipu poole püüdlejad teevad poolmuidu.

Interneti osatähtsuse suurenemist on õigustatult prognoosinud vist kõik teadlased ja prohvetid. Väidetavalt oleme praegu alles digitaliseerimisajastu künnisel. Kuid kui kogu asi läheb internetti, siis jääb reaalne maailm "katmata" ja võimalused läbi lüüa võivad seal suureneda. Kuid seda ei juhtu veel niipea...

Eesti on väiksem kui Kalamaja

Kui varematel aegadel oli rahva kogunemiskohaks pühapäevased kirikuskäimised, siis tänapäeval asendavad seda mõningal määral toidupoed. Tore on Kalamaja Rimis kokku põrgata inimesega kes kõrvalmajas juba aastaid töötanud, kuid keda pole ülikooli aktivismi-aegadest näinud. Kuidas saab tuttavaga nii lähedal elada ning samas kogu selle aja jooksul tema elukohast mitte teada?

Tundub justkui selles väikese Eesti sees, kus kõik kõiki tunnevad ja igalpool kokku trehvavad, on üks suurem tume ala, Kalamaja, kus naaber võib olla kunagine hea sõber, kuid kellega enam kunagi kokku ei puutu.

Kuidas võita tõehetkes

"Tõehetk" aitab rikastuda inimestel, kes suudavad tunnistada üles oma tumedaimaid mõtteid.

Saatest rahasummaga lahkumiseks peaks saama kokku grupi sõpradega, leppima kokku et raha jagatakse hiljem ära (näiteks minnakse kõik koos reisile) ning valmistutakse üksteist kõige räigete asjade ütlemise osas ette. Märksõnadeks kadestama, mitte enesega vääriliseks pidama, ärakasutavas seksuaalsuhes olema jpm. Tõeline kavalpea söödaks saatejuhtidele juhuslikult ette mõne kasvõi tahtlikult saate jaoks tehtud intrigeerivad salasigaduse(d) ette ning väldiks nii oma tõeliste luukerede paljastumist.

Kui küsitakse küsimus, mis algab lausega: "Kas te olete kunagi mõelnud, et ...?" Siis peab vastaja vastama igal juhul "jah" ükskõik kui valusalt provotseeriv ja ebaõiglane küsimus ka tuleks. Sest kui vastaja varem niimoodi mõelnud ei ole, siis mõtlemisajaks võetud mõnedkümned sekundit on piisav aeg et sellega algust teha.

Küsimused, mis on seostatud pigem tegevuse kui mõtlemisega, on võimalik vastata - kui ei ole teinud, siis ei ole teinud. Aga mõelda on võimalik kõigist ja kõigest väga lühikese aja jooksul. Ning rütmilise muusika, suurenevate panuste ja Hannes Võrno uuriva pilgu all hakkavad inimesed üha rohkem pabistama ning võivad ka õige vastuse korral pabistamisega valedetektori üürgama panna.

Nii et tunnista kõik üles, ka see mida teinud/tundnud ei ole, sest otsitakse alandamist, mitte tõde! Ja rahani viib ainult õige vastus! Nagu ühes mustas anektoodis, kus Hitleri lemmikkoera otsima läinud gestaapolased toovad kohale hoopis siili. "Üles tunnistas!"

* * *

Martidega Peipsil, tellisime kalatakso ja põrutasime 6 km kaugusele jääväljadele. Kalad võtsid harvemini kui kalda äärest kuid see eest-olid kõvasti kogukamad. Niru võtt sundis pooli kalamehi juba hommikul jäält lahkuma (keegi veel karjus: "P*** see saanimees! Siin ei ole kala!"). Sain suure pingutuse tulemusena 6 üsna pirakat ahvenat ning 3 kiiska - natuke supimaterjali. Parem kui mitte midagi - eelmistel retkedel sain vaid 1 kiisa Jägalast ning 27 kõikehaaravat ogalikku Piritalt.

Mart K. sai eelmisel päeval teada oma Kuldmuna noorteauhinna võidust ning kas tähistamise eesmärgil või lihtsalt külmarohuks haaras kaasa ka pisikese jäägri. Kala said kõik!

* * *

Selline raamat on ka nüüd ilmunud - ema ostis kohe ühe eksemplari hädakingituseks.