Linnamehelikud kummikud ja Miinikoer

Otsustasin vabaneda valehäbist ning hakata käima kummikutega tööl - kaua sa ikka kingadega üle lumehangede hüppad ning pärast märgades sokkides jalad radikate vahele surud? Linnas näeb neid hipilike tüdrukute (tõen EKA tudengite) jalas, kuid valgekraega kummikuid kandvat meest ei ole Tallinna tänavatel veel mulle vastu kõndinud - need seostuvad vist pigem maatööd tegeva mehega. Korralikult riides mees, kellel jalas pika säärega kummijalanõud ei sobi vist linnameheliku imagoga kokku?

See-eest Inglismaal olid(ja on) nad meeste hulgas väga populaarsed (moekunstnikuhakatise Olga Rattik'u aritkkel) - kummikud ja mantel tekitavad sellise mõnusa Briti aristrokraatliku jahimehe tunde. Ainult veel piip suunurka ja hagijas kõrvale! Julgustust saanuna otsisin poest pikka aega elegantseid meestekummareid kuid midagi erilist ei leidnud ning lõpuks leppisin 40.- rohelise paariga Kristiine keskusest.

Tänaval ja avalikes kohtades vaadatakse väga kummaliselt järgi, nooremad sosistavad kohvikus, sõbrad kiidavad et hea valik ning ühe reklaamibüroo inimene meelitas mind koguni "trendsetteri" nimega. Tunnen end meelitatuna, kuid eneseuhkus põleb ikka kõige heledama leegiga kui mitte võtta vaevaks välja uurida kuidas teistele paistad.

PEDA kohvikusse tuli halbade ilmadega iga hommik üks tibukollase kombenisiooniga ca 40-aastane mees, kes tähtsa näoga üksi ühe tassi kohvi jõi ning siis kuskile edasi asjatama läks. Ja meie, noored psühholoogiatudengid, leidsime selle hirmus naljaka olevat - tegime tema istumisstiili ning ringivaatavat pilku järgi. Sain temast inspiratsiooni Tartu Tudengipäevade peokostüümiks - ostsime endale sõpradega kõik (võimalikult tobedates värvides) retro-suusakostüümid ning võtsime need seljas osa pea kõikides tudengipäevade üritustest. Saime ise naerda ning ka linnarahval oli lõbu laialt. Kuid muuhulgas ei jäänud mulle märkamatuks kuivõrd mugav on liikuda ringi kombenisioonis mis on suhteliselt soe, ilmastikukindel, mille määrdumisest ei ole kahju ning mille juures oht midagi peohoos ära kaotada/maha unustada on minimaalne.

Mugavus oli enne moodi, kuid miks ei võiks mugavus tulla moodi oma sotsiaalse staatuse näitamise asemel?

Nii et mündil on teine külg ja loodan, et nooremad mind sama iroonilise pilguga ei vaata kui "härrat tibukollases" ning tudengipäevadel "kummikutega debiilikut" matkima ei hakka! Julguse kasvades võiks aga võtta ette uue sotsiaalse katsetamise projekti - elegantse kombenesiooni väljatöötamise, mille väljas liikudes ülikonna peale tõmbad ning kohale jõudes ära võtad. Kaua sa ikka poripritsmetega ülikonnaga ringi liigud?

* * *

Tartu eksamisessioonil aitas öömajaga välja hea sõber ja kamraad, Erna võitja ja Maxima supermodell Kevo, kellel on kodus chiaua nimega Mexi. Koerakese eest hoolitsetakse väärikalt - tal on isegi oma garderoob, milles üks tuntuimaid esemeid on jopeke kirjaga "Led Hunter", maakeeli "Miinijahtija". Lisaks miinide otsimisele tegeleb ta ka nende panemisega - astusin ühe ta miinikese laiaks, mis pruuni jalamati taustal oli peaaegu nähtamatu. Üldistavaks nimeks võiks olla siis "Miinikoer (Miinikoerteks kutsuti kaitseväes neid mehi kes avaldasid rännakul suurt soovi kolonni eesjulgestuses liikuda eesmärgiga salaja vahepeal suitsu teha).

Aga parim ja aegumatu relv vaenlasega toimetulekuks on teise põne ettekeeramise meetod. Otsustasin Mexiga sõbraks saada ning pragamise asemel hoopis tema liivakasti jõuluvärvidesse ära ehtida! Miine ta enam ei pannud, kuid ülevoolavast tänutundest kippus ta mind öösiti liiga palju musitama nii et ei suutnud end üheks oluliseks eksamiks välja puhata.

"Häid jõule, Mexi!"

Väliseestlasest füsioterapeut Jaap'i seiklused Tartus Maasika klubis

Mõni aeg tagasi ühel laupäevasel õhtul astus ühe ööklubi uksest sisse salapärane hästi riietatud võõras. Ta rääkis meeldiva aktsiendiga eesti keelt, naeratas keskmisest rohkem ning baarileti äärde jõudnuna tellis uhke nimega kokteili. Jaap, kelle vanemad olid Belgia väliseestlased ja kes ise töötab füsioterapeudina, oli sattunud esimest korda Eestisse ning otsustas oma vanavanemate sünnilinnas meeldiva õhtupooliku veeta ning oma eesti keelt praktiseerida. Vabameelse ja pealehakkaja suhtlejana ei olnud tal raske eristuda teistest klubi meestest ning kui klubi uksi sulgema hakati, siis lahkus ta koos nägusa daamiga ja suundus hotelli poole.

Läbi aastate on minuni jõudnud uskumatud lood rollimängudest ning enese esitlemisi kellegi teisena. Ei ole vaja omale võltsprofiile internetis teha ega pilte tuunida, sest reaalne elu pakub palju põnevamaid võimalusi kui ainult pealehakkamist leidub. Mis võiks olla selle tegevuse peamine eesmärk - loomulikult uute naistuttavate leidmine!

Üks guru nõustus hiljuti oma kogemusi sellel teemal jagama, rääkis oma edulugudest ja sellest kuidas oma strateegiat üles ehitada. Tuleb mõelda sihtgrupi vajadustele, luua usutav profiil "unistuste kaaslasest" jäädes reaalsuse piiridesse, õppida ära mõned faktid ja julgelt peale lennata! Jaapi profiil ühendas endas välismaist eksootilisust ning edu hõngu, kuid tema eesti päritolu tekitas turvatunnet - eesti mees kes käitub nagu välismaa džentelmen võib tunduda Eesti ööklubi naiskülastajatele unistuste paketina. Oluline on hoida kindlat joont, näida siirana ning mitte lasta oma profiilil murendada. Ja olla püsiv - isegi Jaap ei olevat suutnud oma esimesele ohvrile muljet avaldada ning tema väliseesti hävituslendurist ja tuulegeneraatori insenerist kamraadid jäid üldse kuivale.

Aga tänapäeva naised ei ole abitud ega passiivsed ja mõned neist asuvad ka ise rünnakule kasutades ära hoopis noormehi. Üks kaua välismaal elanud tuttav tüdruk on õppinud inglise keelt perfektselt rääkima ning pöördub pidutsemiskohas aeg-ajalt mõne ohvri poole mõne abitult naiivse küsimusega mida ainult turist oskaks küsida. Tüdruku välimusele lisandub noormehe silmis kohe eksootilisuse maik ning mõni aktiivsem mõtleb kohe patustamise plusside peale inglannaga - homme on ta ju ära läinud ja mingeid kohutusi/jälge järele ei jää? Hea lugu ka mida sõpradele rääkida. Olles "mitte-eestlasena" sattunud eestlaste seltskonda saab ta aga aimu millise mehega tegelikult tegemist on - näiteks kui noormees uhkustab tüdruku kuuldes sõpradele eesti keeles samal ajal, et läheb välismaa naisega nagistama. Eriti hea on siis pilli lõhkiajamiseks veel rumalat mängita ja küsida: "Why are you laughing, guys? What are you talking about?"

Nii et kui mõnele naisele tundub, et temaga klubis rääkima tulnud inimese profiil tundub kuidagi liiga täiuslik siis võib olla tegemist Jaap'i reinkarnatsiooniga ja loodan, et ta onvalmistanud ette mõned keerulised erialased küsimused füsioteraapia teemadel. Ja soovitus meestele - jää alati džentelmeniks ükskõik kui suur kiusatus ennast üles upitada on...