Ajateenistuses levis väiksema moraaliga üksustes katkuna haigus nimega "hommikuvõimlemispaanika." Reamehed mõtlesid üksteise võidu, kuidas pääsed hommikul kell 6 õhukestes riietes väljas jooksimisest ja võimlemisest. Laisemad peitsid end voodi alla ning lasid sõpradel enda asemel rivis "Mina" öelda - olen kuulnud et selle jaoks tehti isegi graafikud. Kui allohvitserid tubasid peale väljajooksmist põhjalikumalt puistama hakkasid, mõtlesid slangid (sõjaväkeeles: laisklejad) uusi ja uusi meetodeid välja. Üks slang jäi järjekindlalt vahele tualetikabiinis konutamisega - ta tõusis jalgadega poti peale, et korrapidaja ei näeks kes seal sees on. Uute viilimismeetodite väljamõtlemisest sai nagu omamoodi võistlus, kus võimlemise vältimise asemel saadi juba suurem koormus.
Võtsin endale vabaaineks atleetvõimlemise, lootes kergesti pääseda kuid võta näpust. Märkimisväärselt tugeva kehaehitusega õppejõud lubab küll mõõdukal määral hiljem tulekut ja varem äraminekut kuid sellega armastusväärsus piirneb. Päris kahju hakkas nendest poistest kes semestri alguses slangisid ning viimasel nädalal pea kaks korda päevas jõusaalitee jalge alla pidid võtma. Kooli jõusaal on konstrueeritud piklikuna, nii et rangel juhendalal on seal hea patrullida ning tähele panna neid kes niisama hantleid käes soojendavad. Patrulli lähenedes jagunesid jutustavad seltskonnad kiiresti vabade atribuutide vahel - nagu üks seltskonnamäng kus iga kord üks tool vähemaks võetakse. Kes vabaks jääb, jääb instruktori küünte vahele ja peab kangiga kükke tegema.
Kahju et Ekspress ei ole veel lisaks mäesuusa, reisi ja päkapikumaale ära kaardistanud mitte vähem värvikaid jõusaalitegelasi: jõujunn, trendipede, sõbramees, soovimatu treener, hantlivaras jt.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment