Kuidas sigadel läheb?

Nädalavahetuse vihm ja torm lõid eeldused suurepäraseks kalailmaks; seepärast ei kõhelnud hetkegi kui onupoeg kutsus Järvamaale Jõge piitsutama ning kohalik ärimees Joel sünnipäevapidu nautima.

Tänu sugulussidemetele pääsesin salajasele vennaskonna kohtumisõhtule - külameeste laupäevaõhtune saunaõhtu. Viisin end kiiresti kurssi kohalike tavadega ("Mina istun sinna kus sina praegu istud!") ning kuulasin kõrvad kikkis. Kuigi peamiselt räägiti metssigadest ja nende poolt tehtud sigadustest (vaikushetked katkestati küsimusega: "Kuidas sigadel läheb?"), oli seltskonnas ka mõni kalamees kes paari õlut meie uudishimu oli nõus rahuldama. Seejuures viskas härra pidevalt leili ning me pidime hambad ristis kannatama kui infot teada tahtsima.

Järgmine hommik (kell 11, kuna eelmine päev käisime sünnipäeval) jõudsimegi lubatud kohale. Mina ülesvoolu ja onupoeg allavoolu. Väga üksikuid ühepäeviku järele sirutavate tähnikute sulpsatusi oli näha, kuid neid ei saanud kätte ei landi ega lendõngega. Kohtasin 5-t kalameest kellel olid samuti kotid tühjad ning üks neist hakkas rääkima ühe teise jõelõigu megasaakidest. Onupojal läks veidi paremini - pidi paar beebiforelli tagasi laskma. Enda kogusaak siis 3 ahvenat ja 2 haugi - 4 kala kummijöllariga ning üks pöörlevaga.

Ufo

Lilled ei huvita ja nende nimesid ei tea. Kuna unustasin toidukraami koju, siis oli päeva eineks 1 pepsi ja pakk kummikomme ning uusi mõtteid jätkus küllaldaselt. Kui õis kuuluks seniavastamata liigile, siis panen selle nimeks "agoonia."

Swinger'ite eelmäng? Tegelikult Joeli sünnipäeva hilised hommikutunnid - ise eelistasin pokkerilauas istuda.