Nädalavahetusel toimus Vormsi saarel Adrenaliiniöö - ühe öö jooksul toimuv ca 60 km pikkune mänguliste vahepunktidega orienteerumine, kus 4-liikmelise segameeskonna peale oli antud kaks ratast, mida tiimiliimed omavahel jagama pidid. Jooksjad said kõik endale ilusad kollased neoonvestid.
Adrenaliiniööle eelnes Adrenaliinipäev, kus otse Tartust koolist Rohukülla kihutades tänu valearvestusele praamilt äärepealt maha oleksin jäänud - kõik suuremad Eesti maanteed tunduvat jooksvat põhja-lõuna suunal ning ida-lääne suunal saab liikuda ainult siksakiliselt või mööda kruusateid. Lõpuks oli jalg üsna raske ning kaalusin rattakiivri pähepanemist - õnneks Makra alt ei vedanud.
Kuigi kõik meie meeskonna liikmed nägid üksteist esmakordselt, sattusid tiimikaaslasteks erakordselt positiivselt mõtlevad ja ka sportlikus mõttes tugevad inimesed. Kui ühelt tüdrukult viisakuse pärast väsimuse kohta küsisin, sain vastuseks: "Ise oled!" Tänu kahele hiigellikule prohmakale jäime alguses 14e meeskonna hulgas pea viimaseks, kuid lõpuspurdiga rebisime end 4-e kohale.
Tekkis palju olekseid a'la "mis siis kui me poleks üksteist ära kaotanud, siis oleksime võitnud." Kuid nagu hiljem kuulsime tegid samas kategoorias apsusid ka võitjameeskonnad. Kokkuvõttes võidavad ikka need kes suudavad joosta siis kui teised ainult kõndida jaksavad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment