Tudengite Kevadpäevade raames toimus üks meie viimaseid Shakespeare'i näidendeid. Pooleaastane paus oli sees ning mõnedel osatäitjatel oli suuri raskusi teksti meenutamisega - teised pidid aeg-ajalt aitama. Üks sõber, kes publikus oli, õpib lavakas, hoidis vahepeal kätega peast kinni.
Punane jalgratas KAMA püüab tähelepanu - lapsed vaatavad täiega ja mõned isegi jooksevad järgi. Luksuslikud ja kallid asjad ei tõmba enam tähelepanu, neid on igalpool. Aga selline retro vanaema-stiil on ka päris ära leierdatud. Ükspäev pidime tööjuures saama häid fotosid ühest tuntud maastikuautost. Lompidest läbisõitmine tegi auto hoopis puhtamaks. Lõpuks ajasime ta lihtsalt keset solgimülgast Männikul ja viskasime auto sitaga üle! Ja auto ei olnud mitte must vaid must-must. Ja üllatus-üllatus, igasugu inimesed hakkasid meie vastu huvi tundma. Isegi nii palju et otsustasime tulist rauda edasi lüüa - läksime sellega samal päeval Tartu peole. JEEEHAAA!!!
Korteriga hakkab pulli saama - seda seina on 10 meetrit kokku... Teen enda juures talgud-peo, iga vend saab kuvalda ja sada grammi! Makist tuleb J.M.K.E. Ning musklis maikade väel meeskond ehitab ateljee valmis!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Peast hoian teatris ma alati kinni, isegi kolmapäeva õhtul enda lavastust vaadates hoidsin ;)
Tublid olite. Meeldis koogisöömine ja munad. Isegi sai. Naudin vist seda, kui laval suhtutakse toitu hoolimatult.
Post a Comment