Täna on see kurb päev, millal suvi minu jaoks lõppes - Camaro läheb garaazi kevadet ootama... Autode armastaja tüüpi ma ei ole, pigem vastupidi. See auto on aga special, kuna on üks täidetud lubadus, mis sai antud ühel raskel päeval USAs.
Otsustasime koos sõpradega Tartu seiklema minna. Seal Luha tänaval on üks legendaarne korter, kus saime öömaja. Ainukese püsielanikuna on ühe toa okupeerinud üks arstitudeng, teise põrand on kuskilt kokkukogutud madratsitege polsterdatud ning seal elatakse vahelduva eduga. Tartu majanduseriala tudengite hulgas on see väga tuntud - kui ainult need seinad oskaksid rääkida... Kunagi ammu nooremana olin sunnitud ühelt stiilipeolt tulles seal ukse taga liibuvates pükstes ja kasukas magama. Väga piinlik. Naabrinaine, üks vanem slaavi daam, oli aga väga mõistev - tõi mulle mingi teki ja kutsus pärast sisse pelmeene ja heeringat sööma. Tal vist eriti palju külalisi ei käinud ning nooremaid sugulasi ei olnud; tundub, et ta sai sellest samapalju rõõmu kui mina. Südantsoojendav oli näha inimest, kes on külalislahke võhivõõra, pealegi tolariietes ja veidi pohmellis tudengi vastu. Pakutud viinast ma igaks juhuks keeldusin. Selliste inimeste pärast ongi Tartu parim - Tallinnas oleks mulle tõenäoliselt politsei kutsutud.
Üks Rakvere juurtega grupp nimega Öökülm sai päris hea looga hakkama, mul kummitab juba alates eelmisest Tartu-tripist Johnny Deppi. Antud juhul on see temaatilise videoga seotud:
Lähenemas on ka Tartu Sügispäevad. Sel aastal on plaanis Bambusele minna - eelmise aasta teise koha eest tuleb revenge saada! Meeskond ja plaani alge on ka olemas, varsti peaks asjad paika saama. Tõenäoliselt jääb see viimaseks korraks; varsti peab normaalseks ka hakkama. Ideest varastamise kartuses ei räägi, kuid ühe tegelase pildi lisan allapoole:
No comments:
Post a Comment