Uitmõtted

Võiks teha uue hindamiskriteeriumi arvamusartiklite kirjutajatele, mille alusel neile honorari maksta - mida rohkem vastandlike arvamustega kommentaare artikkel suudab välja pressida, seda parem. Abiturient Krismar Rosin sai vist millegi taolisega hakkama.

Jahus käivad ehitustööd. Olen tänulik korteriühistule kes tellis vahvad töömehed - nende töövormiks on käisteta madrusesärk, ülilühikesed püksid, tanksaapad ja must barett. Habe on nagu mereröövlil ning kõnepruuk... minu roppude sõnade leksikon täienes taas.

TTÜ viimasel aastal on põhirõhk suunatud reaalselt tootearenduslike probleemide lahendamisele - pea iga aine nõuab mõne uue asja väljamõtlemist ja selle tootmisvõimaluste uurimist. Kuigi tundub, et kõik vajalikud asjad on aga juba leiutatud, tuleb aru saada, et just nende lihtsate lahenduste olemasolu annabki võimalusi veel vägevamate asjade väljamõtlemiseks. Tuleb ainult kodutöö ära teha! On olemas ka teine tee ja veidi lihtsam lahendus: kui vanasti toetas bränd head toodet, siis nüüd teebki hea bränd halva toote heaks.

Kui õppejõud palus meil ükshaaval tahvli ette tulla ja enda parimad tooteideed kirja panna, hakkasid kaks tüdrukut protesteerima - kõik mis koolis välja mõeldakse kuulub ju koolile. Ise avaldasin vaikivat vastupanu - panin kirja kõige tobedama asja mis pähe tuli ja nautisin noorukese õppejõu kimbatust:"Kuidas öelda tudengile viisakalt, et tegemist on täieliku jamaga?"

Ülikool sai täna 91. aastaseks. Kolme õpitud aastat kokku võttes võib öelda, et inimesi (ja eriti tüdrukuid) on koolis rohkem kui minu rebaseajal ning autosid parkimisplatsil tundub olevat kõvasti vähem, kuigi nüüd on meiega ka Majandusteaduskonna üliõpilased. Makra elas majanduskriisi üle ning tähistab oma 1. aastapäeva uute omanike seltsis autokinos. Koos 2 uue Micrasõbraga (Aaron ja üks pikkade juustega vend kes õpib keskkonnatehnikat) on plaanis luua Micraklubi. Küsime riigilt toetust - soosime ju ikkagi säästlikku eluviisi (Nissan Micra oli vähemalt UK's konkurentsitult kõige töökindlam auto).

Päev sai mõnusa lõpu kui läksin appi kohviku juures kassiiriga vaidlevale soomlasele. Too vaatas mulle tühjal ja ärajoonud pilgul otsa ja küsis siiralt ja armsalt: "Oletteko te pasapea?" Ignoreerisin teda keskendudes saiakesele ja jälgisin silmanurgast kuidas ta pea kõiki kohviku kliente järgemööda tülitas. Lõpuks tuli ta minu juurde, suured siirad sinised silmad habetunud näos säramas, pani lauale 10 kroonise ja ütles vabandavalt: "Anteeksi, minä eksin, sinullä on selloinen naama, että sä et olekin pasanpea."

Jess!

Kala sain ka Vigalast eelmine nädalavahetus - 5 kiiska ussiga ja haugipoiss ketasunnaga. Haugi koos minikartulitega sai sütel küpsetatud, esteetilist pilti pakkus päikeseloojang. Kaaslane hakkis terve päev õunu ja jäi ka päevaga enam-vähem rahule.