Üks legendaarne kehakultuurlasest sõber PEDAst pidas aasta aega Karu ühikatoa arvutis päevikut oma rajudest pidudest. Üsna mitmed sissekanded algasid järgmiselt: "Plaanisin sel kolmapäeval tõsiselt homseks füsioloogia esimeseks eksamiks õppida, kuid siis helistas Pets..." Ja lõpp kõlas umbes niimoodi "...jõudsin koju tund enne eksami algust, tegin raamatu lahti ning jäin sinna nina sisse magama. Ärkasin Beppo telefonikõne peale kell 15:00 kes koos Mursiga ühikas gin'i jõu; vedasin ennast sinna sest tänase eksami magasin ma ilmselgelt maha..." Kui aga viimane võimalus eksamit teha on, siis õpib peategelane peost ülejäänud öö läbi ja teeb selle väga heale tulemusele ära - st saab parema hinde kui need kes peole minemata jätsid ja esimese korraga "rahuldava" kätte said. Mainiksin veel niipalju, et kuigi too härra tegi ja teeb selliseid tsükleid üsna tihti, on ta elus edukas ja olen väga kindel et ka õnnelik.
Kui palju ühest üritusest välja võtta? Kas/millal jääda kaineks ja reserveerituks või võtta kõvasti napsu ning tõmmata poole hommikuni välja järgmist päeva maha kandes? Sõltuvalt sellest kui pikalt südametunnistus oma peremehe kohustusi ette planeerib saab alati enda sisse vaadates leida vabanduse homme hommikul teostatavaks tööks mille tähtaeg on kuu aja pärast. Ja tõmmata õhtu sündmuste jaoks pidurit.
Kahjuks ütlevad uuringud, et pikk iga on neil kes iga päev pisikese napsu teevad; mitte neil kes üks kord kuus ennast täiesti ribadeks tõmbavad. Aga jumal tundub soosivat inimesi kes julgevad ennast vabalt tunda ja kadestan küünla kahest otsast põletajaid kes lisaks eluga väga hästi hakkama saavad! TLÜ kuulsaim IT-mees, võrukas ja rattaehitaja Jesse kutsus mind üle nelja aasta oma sünnipäevale ning seal sündinud diskussioonis toodi mitmeid näiteid inimestest kes teevad ca 20h järjest täiega tööd, teenivad sellega normaalse raha ja ülejäänud nädala panevad pidu. Ja mitte ainult neist kes Võrus elavad.
Äkki on see süümepiinade jõud, mis inimesi tegutsema paneb? Kui mitmepäevase pillerkaare ajalised-rahalised-terviselised tagajärjed kohale jõuavad, siis võtab see õige mehe tõsiselt murelikuks ning mida kulutavam pidu, seda põletavam on hiljem tunne hinges midagi kasulikku ära teha. Inimeste enamik probleeme tundub olevat seotud motivatsiooniga, äkki siin peitubki nende edukuse võti - tekitada endas süümepiinu, mis aitavad hiljem paremini "normaalse elu" probleemide lahendamisele keskenduda.
Nii et hüpoteetiliselt - kui ei suuda ennast vabaks lasta ja rumalusi teha, siis ei ole hiljem midagi kahetseda ning motivatsioonimootor jääks lisakütusest ilma. Kui aga tervis lubab, siis terviseks ja edu homseks eksamiks!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment