Vabatahtliku töönädala ajaks NY's kolin oma leivakoti peale ehk üsnagi luksuslikust hotellist liikusime ühte kõige rotimasse kohta kus ma kunagi elus viibinud olen - 4 ruutmeetri suuruses toas on ainukeseks mööbliesemeks narivoodi ning ühises "köögis" on ainult kraan munaveega ning mittetöötav ahi. Kui üks Suurbritannia kodanik oma frustratsiooni sel teemal jagas siis hosteli hinna üle mõeldes jõudsime koos järeldusele: "We deserve it!" Teine hea külg on veel - kiusatus päev läbi hotellis passida on olematu.
Suletud silmadega Fortuuna tõmbas oma inimressursside haldamise andmebaasist kaks täiesti erinevat ankeeti ning sattusingi ühte tuppa koos prantslase Anthony'ga. Selle härra soontes voolab ka Kongo verd ning ta on ülihea 400 meetri jooksja. Koguni nii hea, et eelmisel aastal olevat ta kogu Prantsusmaal 18. koht olnud ning mõned aastad tagasi ka 1. Igaljuhul on ta sportlasekarjääri asemel otsustanud juuraõpingute kasuks, milles tal hetkel on pooleli magistrikraadi omandamine.
Anthony tuli USAe kuuks ajaks üksi ringi rändama, et inglise keelt paremini rääkima õppida. Paar aastat tagasi oli tal üsnagi huvitav kogemus Inglismaal töötamisega - kui tööintervjuul öeldi, et neil on teistsugused kliendid ja küsiti: "Are you gay," siis vastas Anthony: "Of coure I'm gay (sai aru, et peab töötama gängsterite paaris ning talt küsiti kas on rõõmus inimene)!" Kui ta Manchesteris oma kohvrid lahti pakkis ja esimest päeva tööle läks, oli üllatus missugune. Talle tehti ka pakkumine hakata laval tantsima, kuid Anthony keeldus. "Arenguvestluse" käigus sai baari juhtkond tema tegelikust suunitlusest teada ning kahe nädala pärast pidi ta lahkuma. Keeli peab oskama, või mis veel tähtsam, osata aru saada millal sa asjadest aru ei saa.
Leidsime kiiresti ühise keele ning otsustasime sõprust linnatuuriga tähistada. Anthony pealekäimisel astusime lõpuks sisse klubisse nimega "BB King." Juba uksel osutas turvamees mu triibulisele triiksärgile, viigipükstele ning ütles: "I don't like these colours." Vaatasin ringi ning üritasin pidu nautida, kuni Anthony ütles välja selle mida juba ise olin tähele panemas: "Margus, you are the only white man here!" Õnneks ei olnud kohalolijad (veel) Eesti Toiduainetööstuse Liidu reklaami näinud ning vast seepärast ei pannud keegi mulle kätt ette kui NBA korvpallurite vahel ringi liikusin. Muusika oli muide tõesti hea.
Käisime ka Vabadussammast vaatamas, tasuta praamiga sõitmas ning käisime Staten saarel kohaliku eluga tutvumas (ehk minu endise raamatumüügi tööpõlluga). Ühel yardsale'l põrkasime kokku Ghaana päritolu härraga kes kangesti minu töö vastu huvi hakkas tundma. Ta väitis, et on väljaõppinud keskkoolitasemel matemaatikaõpetaja ning soovib väga meiega koostööd teha. Huvi muutus juba nii kahtlaseks, et palusin tal aidata endal ühte ülikoolitasemel ülesannet lahendada. Panin kirja kaks ülilihtsat tuletise ja integraali võtmise ülesannet ning nägin, et ta ei saanud üldse aru millest jutt käis. Anthony, kes korra ära oli käinud, küsis siiralt: "Why are you doing these dumb exercises - these are middle-scool level!" Kui see härra tõesti oli keskkooli matemaatikaõpetaja, siis on olukord sellel mandril küll väga kurb...
* * *
Vabadussamba kohal oli huvitav taevas, nagu oleks Vanajumal ise teda õnnistamas käinud. Võimas kuju, meil võiks midagi samasugust näiteks Aegnale teha. Kas siis hiigelsuur Kalevipoeg, Vana-Tallinn, Lembitu või mõni kaasaaegsem: näiteks Saviets ja näkineiusabaga Katrin Siska soomlastele kutsuvalt viipamas.
* * *
See prügikast oli keset tühermaad, aga praht oli pandud täpselt kasti kõrvale. Või tühjendab prügimees prügi lihtsalt prüginõu kummuli pöörates?
New Yorgi muuseumid tekitavad kadedust ning soovunelmaid kuidas meil asjad olla võiks. Eesti muuseumiametnikelt ootaks Muistse Eesti Vabadusvõitluse ning Vabadussõja stseenide elustamist!
Imperaatori soomusrüü. "Stojatšie," kihistasid vene tüdrukud.
1 comment:
Vaga lahe sul seal! Nii hea meel sinu parast ning hoian poialt :)kallid
Post a Comment