Laupäeval oli mu õde viimast päeva Eestis - nüüd näen teda taas jõulude ajal. Tema äramineku puhul käisime perega maal kus sõime kirsse ja puhkasime niisama. Muuhulgas meisterdasime vanamehega ka ühe uut sorti Tatikaliku veesõiduki: satelliittaldriku! Seda siiski häda sunnil...
Isa viskas nimelt mu ühe eriti kaua vastu pidanud roostes metallplönni kõrkjatesse kinni. Lepituseks ostis ta poest sellise uhke neoonrohelise ja kõliseva landi. Maksis 3 korda rohkem kui teised, kuid poemüüja kiitis seda kui vastupandamatut imenäkkajat ja vanamees läks õnge. Selle kohta ütleks üks raamatumüügimees entusiastlikult collect the cash!
Julgelt mõtlev insener tervitab kõikvõimalikke probleeme (või tekitab-tõstatab neid tahtlikult?), nii et ohurihmast ja satelliditaldrikust kombineeritud sõiduk päästis tolle neooniluduse.
Ma arvan, et kõivõimalikud kalapeibutiste disainerid mõtlevad pigem kalameestele kui kaladele. Oma nooruse kalahulluses mäletan jõeääres seigeldes, kuidas kalamehed kohtudes ikka oma landikarbid lahti lõid ja näitasid millega nad mis kala saanud on. Tol ajal ei olnud kvaliteetset varustust veel igast poest saada ning tegija oli see kellel kõige rohkem imevigureid kaasas oli. Uhkemad peibutised olid ise aga niivõrd kallid, et seda õnge otsa ei juletud panna - äkki jääb veel kuskile puujuure taha kinni või viib mõni suurem kala ära. On see ka päriselt efektiivne?
Naljahambad räägivad, et mõned landid sobivad ainult naisele kõrvalestale rippumiseks panna.
"Kalastaja käsiraamat" pakub aga, et kala võib haarata sellist tegelast uudishimust - kuna tal käsi ei ole, siis proovib suuga.
Aga kuna uut lanti otsa ei julgeta panna, siis ei saa kalamees kunagi teada kas see ka kaladele meeldib. Aeg-ajalt võrdleb ta seda kolleegidega landikarbi sisuga ning alles siis, kui see juba lootusetult moest on ära läinud, teeb ta sellega esimese prooviviske...
Aga Rapala ehitab Hiinasse veel ühe landitehase!
* * *
Boss ütles päris hästi: "Meie tööjuures on kaks töötajat kes palka ei saa: ühe nimi on Keegi ja teise nimi Kõik. Nii et Keegi kuulis ja Kõik teavad."
No comments:
Post a Comment