Jul 13, 2008

Tõsine kalapüük

Koos värske dramaturgi Mart Kasega võtsime ette reisi tema kodutallu Valgamaale, kus asusid dressides tegutsema tõsised maamehed Ents ja Mürka - saun, pilsneri õlu ning vähemkontimurdvamad talutööd (N: grillimine ja aiamööbli välja tõstmine). Daamid lahkusid meie juurest keskööl Häädemeeste suunas kui sääsed välja tulid ja neid tööle sunniti. Ega siis muud kui kalale!

Kuni põhikoolini olin ma kalahull - "Eesti NSV järved ja nende kaitse," "Eesti NSV kalad," "Kalastaja käsiraamat" ja paljud teised teosed leidsid mu poolt kõva ekspluateerimist. Joonestasin veekogude kaarte, joonistasin kalu, uurisin kuidas teha vahet kilul ja räimel, tellisin Soomest lendõngeajakirja "Perhokalastus" jm. Võin siiamaani nimetada peast veekogude kalastikke, kalade ladinakeelseid nimetusi ning kõikvõimalikke muid teoreetilisi-praktilisi kalapüüginippe. Käisin ka Lasnamäelt Mustakivist suviti iga päev jalgsi Lool (u 7 km kaugusel) õngitsemas ja päris ilma ei jäänud kunagi. Nii et kõik eeldused ülirikkalikuks kalaorgiaks oleks nagu olemas olnud?

Äratus venis küll 4-t hommikul 7-i, aga hea seegi. Mart sai meilt lõpetamisel kingiks teleskoopõnge koos vägeva kahvaga ning ootas pikisilmi selle sisseõnnistamist. Üritasin teda õpetada statsionaarse rulliga viskama - ühe sellise viske tagajärjelt lendas kork ja uss u 12 m kõrgusele ja plartsatas meie nina ette vette. Samal ajal kui Mart õppis kuidas tamiili ilma keerduminemiseta kettale kerida, oskas üks pisike ahvenapunn (perca fluviatilis) peaaegu kuivalt maalt õngesööda nahka pista. Käes! Püüdsime kinni veel ühe kalakese ja läksime siis Lätimaale shoppama.

Mardi rõõm on suur - selle aasta esimene kala. Vana kalamehetarkus on tõsta kala poseerimisel veidi rohkem kaamera poole et ta suuremana paistaks.

Teisena ja viimasena naeratas loosiõnn roosärjele (scardinius erythrohthalmus), ühele ilusamale karplaste sugukonna liikmele.

* * *

Sel nädalal abiellus ka üks mu PEDA aja tuttav - Eimar Veldre, kes on olnud üliõpilasaktivist juba mitu aastat. Alustasime samal ajal samast ruumist kui Katre Tammekänd, tollane STÜNi (Sotsiaalteaduskonna Üliõpilasnõukogu - Eesti esimene üliõpilasnõukogu) esinaine uusi aktiviste kokku ajas. Istusime sama laua taga koos Mardiga ning põrnitsesime seda blondi pikkade juustega noormeest kes väga tõsist juttu ajas. Kui minu aktivism PEDAs ja TLÜs seisnes igasugu ürituste organiseerimises, siis Eimar pühendas end üliõpilaste heaolu eest võitlemisele. Eestis on ta, olles EÜLi esimees, saavutanud kõik mis üliõpilaste hierarhias saavutada annab; nüüd on aeg edasi liikuda!

Eimar andis oma teise kodu, Tallinna Ülikooli, katusel tutivande (kes teksti teada saada soovib, ostku Kattailt ja minult copy teenuseid) ning hakkas sellega vabatahtlikult Helena tutialuseks. Tean kindlalt, et nad on õnnelikud!

Eraldi peatükki vääriks ka poissmeesteõhtu, eriti riiete kadumine saunast ja asendumine liibukate ning nööpideta triiksärgiga... Õhtu naelana lasi üks peol viibinud teatud partei esindaja mobiililt oravate paaritumishääli ning kommeneeris: "Reformierakonna suvepäevad!"

Hispaania rännaku piletid on bookitud - 24 juuli kuni 8 august.

No comments: