Täna toimus Peda Folk 2010 bändide väljavalimisüritus, kuhu kutsuti ka endisi korraldajaid. Tore oli näha ammuseid eriti frukte sõpru kellega koos kunagi igasugu pulle üritusi sai teostatud - tööõpetuse õpetaja haridusega Kalle, kes on võitnud Manhunt Estonia (põhimõtteliselt nagu Mister Eesti) ning hetkel tegeleb usinasti oma bändiga The Purple Gang mis Elvist parodeerib; teine sõber on lõpetamas IT haridust kuid vabal ajal kannab musta nahka ja sõidab mootorrattaga (naistest ega pidudest ära ei ütle) ; kolmas on peaaegu bioloog, kuid ametilt kõnekeskuse juhataja ning lisaks teeb bändi Kukeprotest ja korraldab muusikafestivale. Ühine võitlus ülikooli kuulsuse ja naiste tähelepanu nimel on meid nii kokku kui ka lahku viinud, kuid nüüd, pensionile jäänutena on mõnus mälestusi heietada - juba paljast nägemisest kisub suunurga muigele.
Viimane rääkis, et praegusel hetkel on mõnus aeg vabatahtlikke muusikafestivale korraldada - kuna konkurents on tänu kommertslike muusikaürituste sagedamini ärajäämisele väiksem. Mõned aastad tagasi ise üritust korraldades pidin tõdema, et konkurents noorte muusikute ligimeelitamiseks tundus raskemaks minevat - vabatahtlike tudengite poolt korraldatuna ei saanud me bändidele esinemise eest midagi väärtuslikku tänutäheks pakkuda...
Raha on ebastabiilne vahend inimeste motiveerimiseks - see võib otsa lõppeda. Kui (ainukeseks) motivaatoriks on mingi püha jõud või sümbol, siis on tõenäolisem, et inimeste entusiasm ei rauge. Ning mida pikem ajalugu, seda võimsam on kutse teha midagi tasuta ka tulevikus!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment