Vihma alt räästa alla

Käisin eelmine nädal ühel tööintervjuul. Panin korrektsed riided selga ja hakkasin Kalamajast astuma, kui pargist läbi kõndides järsku paduvihma kallama hakkas. Jooksin puu alla ja mõtlesin oodata kuni vihm üle jääb. Aga oh häda, vihmakallamine hoopis intensiivistus ning lõpuks hakkas puualune veenivoo sellest tõusma. Kui jalad juba täidsa vee sees olid, siis otsustasin lähima räästaaluseni joosta - selleks aja jooksul sain aga juba täiesti läbimärjaks ning olin üsna õnnelik kui kontorisse jõudsin.

Vahepeal kogusin paar tarkusetera:

Jurist saab töötada kas riigi poolt või riigi vastu
Igas mendis on peidus rullnokk
Tühi kott ei hüüa tulles (st alati tuleb kõht enne väljaminekut täis süüa!)
Naine kes ei karju öösel, karjub päeval (M. Jääger)

* * *

Sisu arvestades peaks lisama uue korduma kippuva küsimuse - kala oled saanud? Ja kui elu läheb liiga stabiilseks, siis peaks kõik teised küsimused ära kustutama ning kalablogi pidama hakkama... Vigalas demonstreerisin lõpupeo külaliste silme all 4 särje, 1 haugi ning 1 turva (l = 30 cm) väljatõmbamist. Viimane läks grilli. Ei saa aru, miks kalal üldse soomuseid maha on vaja võtta - nad käituvad nagu eraldi fooliumina. Üks kilone haug leidis tänu Mardi püütud kiisale tee kotti ka ühel teisel Vigala-retkel.