Jul 27, 2010

Ebaõnnestunud icebreaking

Lennujaamades on üksi reisides selline zen-tühisuse tunne. Keegi ei tunne sind, ei hooli sinust ja vastupidi - oled nagu mingi puu, prügikast või suitsukoni. Oled vaba, sõltumatu, üksik ja ajus hakkavad tekkima järjest naljakamad mõtted.

Asun tööle ühe asutuse ridadesse, kes viib parimatest parimad noored inimesed Eesti hariduskeskkonda parandama, noorte inimeste saatust muutma ning ennast arendama. Mäletan ise väga selgelt neid õpetajaid, kes ennast noorena koolis toetasid ja inspireerisid. Mõistev suhtumine ja õigel ajal õigete asjade ütlemine mõjus arenevale inimesele ülimalt motiveerivalt. Tahaks olla ise selline inspireerija või sellise suhtumisega inimeste aitaja/tekitaja; olla just selline inimene keda ise oleks tahtnud noorena kohata. Tuleb tunnistada, et ka halva sõnaga/käitumisega motiveeriti ka teinekord - kuid see on hoopis teine, halvem, tunne ning vimm jääb ikka südant kiusama. Haridus on tähtis just vanematele ning nemad saavad kõige rohkem haiget kui võsukesel selles hästi ei lähe - seega on kaigaste kodaratesse loopimisel selles valdkonnas suur mõju kogu perekonnale. Halvalt käituvaid ja elus kibestunud inimesi ei tohiks lastega või noortega üldse kokku lasta vaid nad peaks saatma kuskile silma alt ära, kuskile üksikule saarele või kollasesse ajakirjandusse tööle. Õpetama peavad ainult parimat ja heatahtlikumad inimesed - vähemalt minu (loodetavasti kunagi tulevatele) lastele.

Igaljuhul saadeti mind esimese ülesandena USAe seminarile, kus on koos kõik selle ala maailma värbajad. Jäämurdmise eesmärgil paluti igaühel võtta kaasa "personal artifact," mis osalejat kõige paremini iseloomustaks. Mõtlesin veidi teistest erineda ning korraldajad põgusalt proovile panna. Mulle assotseerus jäämurdmisega kohe alkohol, nii et otsustasin kolmanda osalejana demonstreerida pudeli "Vana Tallinnat." Asi tundus kahtlane, kui eelmised osalejad demonstreerisid oma klassi õpilaste fotot, lapse joonistatud pilti, karvast mänguasja... ja siis tuli mingi idaeurooplane kange alkoholi pudeliga! Õnneks jõudis mulle kohale, et olin asjaga üsna mööda pannud ning lisasin kiiresti : "...and this bottle of liqueur symbolizes our biggest enemy!" Õhtul sain teada, et korraldajatel on mingi salajane võistlus ning tänu sellele pudelikingitusele sai meie grupp (Purple) punkti. Korraldaja lisas veel: "We thank Margus for real icebreaking."

2 comments:

Arvo said...

Sa oleks pidanud pigem oma õnge ja karbi lante kaasa võtma selle Vana Tallinna asemel!! :p

margunnar said...

Noh, ega selle tähendus ka väga süütu ei ole... ;)