Find a way!

On fantastiline kõrvalt vaadata kuidas inimesed siplevad kõige kiuste et oma elu mugavamaks teha. Ja tajuda, et oled ise selle täieõiguslik osake.

Minu enda suurim probleem on leida motivatsiooni uute asjade õppimiseks; vabandust, motivatsioon ei ole isegi probleem - pigem on selle protsessi juures olev tehniline keskendumine... Õppimine on kriitiline oskus, et elada kaua, õnnelikult ja teha seda laia silmaringiga. Ma ei mäletagi millal viimati laua taga õppisin - proovisin seda üle aasta eelmine pühapäev; kuidagi imelik oli raamatut kätte võtta ja uurida. Väga pikaajalise üliõpilasena pean leidma (mõtlesin ikka "tekitama") pidevalt lisavariante, et seda tegevust huvitavamaks muuta. Kodu laua taga õppimised on minu jaoks vist õpitud... Aastate jooksul olen nii mtimeidki variante katsetanud. Mõni ei tööta, mõni töötab veidi aega ning siis enam mitte.

Kohvikutes ja bussis lugemine on praegune trend. Otsin võimalusi, et saaks Tallinnast välja sõita - siis on hea kuskil bussi oodates raamatuid sirvida või bussis midagi kirjutada. Mingi kohaleminemise eesmärk peab ikka ka olema mitte ainult aja tapmine; aga see selleks. Praegu on kell pool neli öösel ja olen Tartus Dorpati hotellis ootates SW Rattust kes pidi autoga järgi tulema. Fuajee kõrval käib räige pidu. Jõudsin Tartu kell 1 öösel ja olen kaks ja pool tundi edukalt laboreid ette valmistanud.

Mõnikord olen kaldunud isegi päris naljakatesse äärmustesse. Selle kevadiseks Füüsika II eksamiks õppisin ühel kevadisel varahommikul oma maakodus Vigala jõe kaldal diivanil tonka jalge vahel. Üritasin ühendada kalapüüdmisest tuleneva adrenaliini naudinguga muuta õppimisprotsessi efektiivsemaks. Sain kätte ühe väga piraka ahvena ja ka eksamihinne oli "1." Ahvena sain kätte kohe päeva alguses ja niiviisi möödus ülejäänud hommikupoolik pigem ridvaotsa vahtides. Nii et ei läinud päris nii nagu lootsin.

Üks väga hea motivaator on aeg - kui homme on eksam, siis toimub imeline ajude avanemine ning materjal jääb paremini meelde. Risti vastupidi nagu soovitavad õpetajad. See on ka 50:60 tõenäosus.

Asi mis siiani on alati töödanud on see kui suudad mõelda miks see aine rakenduslikult sulle kasulik on. Et see on aine mida tõesti kasutad tulevikus ja millel on palju laboreid ja kodutöid - et pingutama peab kogu aeg mitte vaid semestri lõpus. St et ta lihtalt nõuab tõsiselt võtmist.

P.S. Alkoholist korra veel. Taas vana tõde (mina kuulsin SW-t) - halba harjumust ei saa hävitada, seda saab asendada uue harjumusega.
Alkoholipausi pidamise ei olnud vähemalt minu jaoks odavam - pidevalt oli näpus mingi jook ehk võtmeks on juua pidudel väga palju igasuguseid mittealkohoolseid jooke. Lisak enda tundele (joon peaaegu) ei hakka siis sõbrad lolle küsimusi küsima sinu joomiseharjumuse kohta, sest loogiliselt järgneb sellele lause: "Mis tähedab! Ei huvita! Ühe lonksu võtad ikka, siis jätan su rahule!" Luban, et kui sa selle ühe annuse võtad, siis ei jäeta sind mitte rahule vaid öeldakse hoopiski: "Hea mees, sa murdsid oma lubadust, võta nüüd teine veel! Nüüd sa ei ole enam puhas!" Inimesed ikkagi austavad sinu põhimõtteid kui sul endal jätkub julgust neid austada. Kes tahab proovida perioodilist karsklust ja tundub, et on murdumas, helistagu millal tahes ja luban, et toetan teid moraalselt!