Teele Pääsukmees! Ja Kala-Robin!

Seoses projekti The Pitch meediakajastusega käisin täna Tallinna Ülikoolis koos ühe noore Eesti Päevalehe ajakirjanikuga tudengite mõtteid piilumas.

Projektis on 4 viieliikmelist meeskonda reklaamitudengitest (sh Überplingen Jr), kes pidid pakkuma välja loovkontseptsioone välireklaamikampaaniaks. Eelmisel aastal oli selleks Estonian Air ja võitjatöö oli lennukininale musi tegev tüdruk. Organiseerib seda üks Hollandi päritolu reklaamiguru William, realiseerib Brilliant.

Sellel aastal pidi tegema võidutöö Eesti toidu märgile, milleks on teatavasti suitsupääsuke. Võitjatööks sai kontseptsioon KÕHUTUNNE, kus pääsukesed sümboliseerisid (toidu)armastusest tekkivad liblikaid kõhus. Väga hea töö oli ka ühtede kuttide poolt välja pakutud idee kus välismaa rahvariietes eesti mees istub selgelt välismaa keskkonnas ja all on kiri "ELAN AAFRIKAS (Hiinas, Ameerikas vms) AGA ARMASTAN EESTI TOITU." Tema ees on kauss Eesti toiduga ja lipp. Mõte - inimesed tunnevad välismaal puudust eesti toidust. Must leib, pannkoogid moosiga, pudru võisilmaga, hapukapsad, sült, verivorst. Meenus Hispaania ja USA eesti toidu tunne ja seljast liikusid judinad läbi. See töö ei võitnud, kuna see oleks sobinud paremini ajakirja kui välireklaamile, kuid sellest tehakse järgmine aasta suurem kampaania. Kõiki töid saab pea näha Eesti Päevalehes.

Loomulikult hakkas ka minu ajumasin tööle. Leidsin nimelt, et pääsukesemärk on väga sarnane Bätmäni märgiga (äkki Tuiksoo kaebaks Bätmäni kohtusse?). Jah, nahkhiiremärgi asemel on tal rinnal hoopis meie pääsuke. Ja Bätmän on vabal ajal Peeter Mänd, kes põgenes Teise Maailmasõja ajal USA-e. Ja puhkehetkel sööb-joob ta teadagi mida: eesti leiba! Robinile aga meeldiksid Eesti kalad "Kala teeb head" - tema roheline kostüüm ju meenutab veidi seda kalamaskotti? Kahjuks ei leidnud kuskilt seda pääsukese logot - paistab, et peab seda tema rinnale lihtsalt ette kujutama.



Mul on ideid alati rohkem kui vaja, eriti veel ebapraktilisi. Sihtgrupp? Milleks!

Olen igal aastal käinud vaatamas tulevase lavastaja Mardi kursusetöid. Ja olen pea alati naerust kõveras olnud. "Pöial-Liisi, mina olen sinu vanaisa!"
Hiljem, suvel, käisin Elvas ka sama näidendi ühe vanema lavastaja versiooni vaatamas. Näitlejad olid samad. Ja ei meeldinud nii palju -liiga titekalt igav. Võibolla on lihtsalt asi minu maitses, aga palju huvitavam on endal alati vaadata noorte loovteostusi. Inimesed, kes ei ole veel mõjutatud sotsiaalsetest piirangutest...

Samal päeval pakkusin Williamile välja teha antud teemal kasumlik projekt, kus Ülikool saaks teenida lisaraha sellega, et müüb tudengite reklaamiprojekte läbi konkursi. William lubas Tiina Hiiobiga rääkida - äkki lähebki asi tööle!


Remont hakkas pihta ja Uisupidu oli... aga sellest varsti pikemalt.

Tagasivaade Eriku ja Indreku sünnipäeva showle: