RETRO NIGHTS: Tõmbame end Tipiks ja Täpiks!

Viimasel ajal on lisandunud minu silmis must-read koomiksite nimekirja lisaks "Ernie'le" ja "Dilbert'ile" ka "Viivi ja Wagner." Nad teevad mehe ja naise ärritavad erinevused huumoriks - naiselikule ja kordaarmastavale Viivile vastandub temast täiesti erinev, otsene, matslik, veidi labane Wagner. Nagu mehed ikka. Et asi oleks piltlik on naine joonistatud inimesena ja mees suurte kõrvade lühikest kasvu seana. Eilse peo ümberkehastumine näitas seda täielikult: millised on mehed ja millised naised.

Käisin laupäeval Kuutsemäel, kus avanes võimalus õppida Eesti lumelauakoondise treeneri käe all ja lõpuks ise sõita ning pepu peal tõstuki järel lohiseda (olen rohkem suusataja). Olin eelmised kaks ööd mõlemal juhul 3 tundi maganud ja ei tundnud end eriti energiliselt. Sain Erkilt teada, et täna on Reto Night Hollywoodis ja stiiliks on Muinasjutuball. Kõhklesin väga kõvasti ent otsustasin siiki minna - ajaloost mäletan kummalist seost, et kõige paremateks pidudeks on välja kujunenud need kuhu algul üldse minna ei planeerinud...

Retro Nights on legendaarne stiilipidude seeria ja minu arvates üks parimaid, mis mõnes Tallinna klubis kunagi juhtunud on. Sa saad üheks ööks muutuda hoopis kellekski teiseks ning tutvuda teiste tegelastega sellest maailmas, kus igaühel on oma roll. Olen vist iga kord lahkunud sealt alles peale tulede pealepanemist. Mäletan ajaloost, et enne minekut olen ALATI väga tugevalt kõhelnud! Vaatad sõprade nägusid, oma eriti hullu kostüümi voodi peal ning julgustusnapsu. Ja mõtled kas ikka minna sinna hullule üritusele või hoopis kuskile vaiksesse baari. Turvalisse kohta paari sõbraga õlut (praegusel juhul teed) jooma. Peaaegu alati olen seda algset hirmu võitnud ning teinud seda mida peab tegema. Kõige aktiivsem periood jäi TLÜ aastatesse, millal võtsin sealt osa madruse, beduiinina, pioneerina, kauboina, jõuluvanana (tglt siis oli mingi HIP HOP pidu) ja paljude muude tegelastena.

Kui ma varem ilma doosi kangemata sinna ei läinud, siis mõistab igaüks, mis tunne oli mul laupäeval kell 22:30. Magamata, väsinud, lollis kostüümis ja mis kõige hullem - valmis minema linna kõige rajumale peole purukainena. Oolraidi!

Olen kuulnud, et iga magamata öö võtab su elueast ühe nädala maha. Psühholoogias õppisin, et üks parimaid naturaalseid antidepressante on see kui sa oled ühe öö magamata - ja järgmine päev tuleb maailma parim päev. Kumba teooriat uskuda? Usun südamest, et õnnelik inimene elab kauem ja mis kõige tähtsam - tunneb ennast paremini talle antud aja jooksul. Nii et leida kuldne kesktee.

Erki tõi kodust kaks baretti, make-up komplekti ning retrodressid. "Tõmbame end Tipiks ja Täpiks," hüüdis ta korteri uksel!

Mille poolest oli tänane pidu eriline ning miks tekkis seos Viivi ja Wagneriga. Teemaks oli antud muinasjutuball ja kõik tüdrukud olid .... printsessid! Arvan, et kostüümilaenutused laenati printsesside kostüümidest tühjaks ja Baltas müüdi ära kõik plastmassist kroonid. Mehed olid seevastu pooleks: kas need kes julgesid rollist välja mina või need kes olid lihtsalt tavalistes riietes. Rollist väljaminejate hulgas nägin meeste vaid üht (!) printsi ja sedagi oma printsessiga, kõik ülejäänud olid igasugused Tsiburaatorid, klounid, konnad, kollid jm uskumatud tegelased. Igaüks vastavalt oma julgusele, et näidata oma positsiooni ühes muinasjutus! Krokodill Genana on palju lihtsam tüdrukule lähenda ja öelda "Võ inagada viidete krokodilnõe jaitsõ?" Sul on pick-up line olemas ja julge krokodilli rind on rasvane! Kui kunagi veel üks selline pidu tuleb, siis tean täpselt kellena minna ja kuidas käituda!

Kui Erkiga (Tipiga) endale Holliwoodi fuajees täppe näole tegime, siis kostus järsku kõuehäälel: "Kas siin klubis häid tüdrukuid ka on?" Uksel oli Pets jõuluvanakostüümis ja käes kott pulgakommidega. See legendaarne kehakultuurlane on aastate jooksul samuti kõikidel pidudel käinud - tüdrukud sosistavad, et tal on kodus isegi oma garderoob olemas koos erinevate ümberkehastumisvahenditega.
Tänase õhtu staar oli selgunud ja valitud neiud said ka luuletuse eest vääriliselt premeeritud:



Meenub, et ühes Tallinna poes keelduti mingite väljalaenatud jänesekostüümide pärast PEDA tudengeid teenindamast. Nood käisid nendega sügisvihmas stiilijalgpalli mängimas ega julgenud lumivalgete kostüümide jäänuseid tagasi viia...

Ja kuidas lõppes minu pidu? Erki oli Tipp ja mina Täpp, igaks juhuks võtsin kaasa neoonkollase suusakostüümi kolmanda kamraadi leidmise lootuses. Üks potensaailne SW-s Raul ei olnud kahjus nõus seda selga panema ja meie kolmas kaaslane, Tropp, olemast. Kohe uksest sisse astudes lendasime keset tantsupõrandat ja tantsisime mingite printsessidega, siis jõime Red Bulli, käisime ringi, leidsime mõned SW-d (sh ka Mark Metsiku), saime uute inimestega tuttavaks, kaitsesime koos Erkiga ühte brünetti noort daami umbes 150 kg-e agressiivse austaja eest ning tegime Tipi-Täpi tantsu. Tantsisin kella 5-i ja ei tundnud puudust julgustusvahenditest. Kõik oli peaaegu täpselt samamoodi nagu siis kui päris tudengina möllamas käisin. Isegi uni oli magus - 3 tegusa päeva unevõlg sai tasutud magamisega õhtul kuni 17i.


Ja lõpuks. Viimased 5 päeva kummitanud Peter Nalitch'i loo "Guitar" versioon laulduna napsuste ukrainlaste poolt:
http://www.youtube.com/watch?v=3P1KIUmyZao
Isegi kaamera hoidja laulis lõpuks kaasa

Originaalversioon:
http://www.youtube.com/watch?v=AOzkN8dHnjk