Kalevipoeg külas!

Jätkan kõneharjutustega. Peale Viidemanni raamatut ei olnud raske leida järgmist lugemist: "Kalevipoeg." Näitlejad kasutavad seda hääle treenimiseks - kivid põske ja raamat keskelt lahti.

Lugedes tekkis selline kummaline tunne nagu ei ole väärt sellist teost lugema - hääl kõlas diktofonist kuidagi eriti koledalt. Uus motivatsiooniallikas ja eesmärk - olla piisavalt hea et seda teost julgeda valjult ette lugeda! Tekst ise tekitas pühaliku tunde, nagu avaks mingit saladuste laegast.

Nüüd juhtus midagi müstilist ja seletamatut. Juba loetud teksti üle kuulates kuulsin enda hääle vahele ilmuvat kummalist heli ning vaatasin instinktiivselt diktofoni ekraanile. Nägin kuidas aeg jõudis just samal ajal ühte kindlasse numbrikombinatsiooni - just minu telefonikoodiks, panga pin-koodiks; ühesõnaga minu õnnenumbriks. See selleks - puhas juhus. Mis tekitas kummalisust oli see pidev kohin, mis meenutas veidi väga vaikset mõminat või koorilaulu; meloodia muutus sujuvalt. Ta kestis umbes kaks minutit, oli keskel päris kõva ning hääbus siis.

Ma ei suutnud oma kõrvu uskuda. Kuulasin linti uuesti ja uuesti. Kohin-mõmin-koor oli ikka alles. Homme palun ühel muusikafanaatikul selle arvutisse tõmmata ja veidi lõikuda - äkki on võimalik mu häält ära kaotada ning näha kas seal all oli midagi või mitte? Ainuke ratsionaalne seletus on see, et asetasin käe kuidagi diktofonile kõlakojaks peale - aga kohin ei kadunud lehekülje pööramise ajal? Võibolla segas kuidagi mingi raadiosagedus? Ei tea...

Äkki on olemas mingid nähtused, mida ainult inimesed on tekitanud ning mis . Keegi üritab meile midagi öelda. "Miks need siis otse välja ei ütle," küsivad skeptikud? Kommunikatsiooniprobleemid - meil on raskusi isegi üksteisest arusaamisega, mis siis veel teistest. Ja neil, teistel, võivad vabalt samad probleemid olla; arvestades et neil ei tundu olevat füüsilisi kõneorganeid.

Või äkki tuli Kalevipoeg ise mulle Kalamajja külla ja tahtis näha kuidas tänapäeva inimesed ka elavad. Ja vahepeal ümises eeposele tekstile veidi taustahäält, et mõjusamalt kõlaks. Viisakas oleks olnud talle vist hääle kosutuseks sooja teed meega pakkuda?