Komplektaator

Praktikaperioodi algus ühes tootmisettevõttes: proovin enne inseneritööga tutvumist mõni aeg jõudu ka komplekteerimistsehhis.

Mitte keegi maailmas ei saa toodete kokkupaneku kiiruses ja täpsuses vastu keskealistele naistele! Käed käisid nii kiiresti, et tundus nagu liiguksid nad kaadritena aegluubis. Neuropsühholoogia loengust oli meeles, et inimese aju eristab ahvi ajust kaks enam arenenud piirkonda: esimene oli seotud analüüsimisega ning teine peenmotoorikaga. Sellise kiirusega asju kokku pannes peab mõistus olema sama terav nagu valgekrae tööd tehes. Või veel teravam: eksimused paistavad kohe välja ning erinevalt teenindussektori tööspetsiifikast puudub võimalus olukorda enda kasuks rääkida...

Masinat, kus täna abiks olin, kutsuvad operaatorit hellitavalt "Devotškaks" ning kõnelevad temast kui naissoost elusolendist "Ana." Ma leidsin masina pealt ühe kangi alt küll ühe teise sildi latiinomehe nimega "Manuel," kuid seda keeldusid kaks vene päritolu masinaoperaatorit tunnistamast. Salamisi lootsin õppida ka mõned uued krõbedamad väljendid kokkujooksva masina aadressil, kuid asjatult.

Ahvatlevalt hea tunne on teha päeval lihtsat kuid vastutusrikast tööd ning peale tööpäeva lõppu kõik ära unustada - pingutada 8 tundi täiega ning ülejäänud osa päevast kinkida puhtalt endale. Ma ei olnud ammu näinud nii särtsakaid ja siiralt positiivseid inimesi ning peale mõnda tundi lihttööd tajusin ka ise sellist mõnusat rahulolu. Firmajuhid, kellel surutisest närvid läbi on, võiksid vabalt mõni õhtu Laki tänavale tööd tegema tulla - kui päris töölised oma kohtade pärast kartma ei hakka.

Meenub üks teine, palju vähem vastutusrikkam komplekteerimistöö. 16-aastasena käisin koos paari sõbraga abiks ühel suurel rahvusvahelisel suveüritusel toidupakke komplekteerimas. Peoline andis toidutalongi, mille vastu sai kolmekäigulise lõuna ning kilekoti, mille sees oli nuga, kahvel, lusikas, leib ja salvrätik. Kuna rahvast oli palju, siis olid terved meeskonnad vastavaid pakke komplekteerimas. Pahatahtlike nagamannidena komplekteerisime sekka mõned "üllatuspakid;" kui algul jätmise lihtsalt mõnda kohta mõne asja panemata, siis hiljem tekkisid pakid a'la 5 nuga, leib ja salfakas.

Hea oli vaadata kuidas aeg-ajalt laudade äärest mõni siiralt imestunud näoga turist püsti tõusis ja tõdes, et 5 noaga suppi-praadi ära ei söö. Unustada üks asi panemata - sellest saaks veel aru; kuid komplekteerida valesti terve pakk - selleks peab olema tõeliselt andekas.

Praeguses ettevõttes sellist asja kuidagi juhtuda ei saaks - detailid on disainitud nii, et neid saab ainult üht moodi kokku panna või üht moodi masinasse mahutada. Pealegi - pea iga tööoperatsiooni lõpus on eraldi spetsiaalne masin koos operaatoriga, kelle ülesandeks on ainult kontrollida kas kõik on õigesti kokku pandud ja töötab.

Alles siis ulatatakse toode kliendile.