Oct 25, 2009

Ootamine on sõduri ja kalamehe naise töö. Koger rahvuskalaks

Käisin külas Mardi maakodus Valgas - õngitsesime, saunatasime ning vakstuga laual häid roogi maitsesime ("Kõik tuleb ära süüa!"). Magasin ahju ääres ning Mardi must-valged esivanemad klaveril tunduvad iga kord veidi lahkemalt minu viibimisse suhtuvat. Suutsin minikummipaadi ning rohelise kummijöllariga Karula Pikkjärvelt ühe ahvena välja meelitada. Aju puhkas end korralikult välja ning isegi pühapäeval järgnenud 6 h rakendusstatistika ülesandeid ei suutnud enne esmaspäeva kogu potensiaali ära kulutada. Mõtteid loomulikult tekkis nagu seeni pärast vihma.

Kaks ideekest kalade kohta:

Iga kalamees valetab tahtmatult saakide kohta - käte vahele jäävat distantsi tuleb korrutada 1,5-2,0 korda. Võiks huvi pärast arvutada välja nn "kalamehekoefitsendi" iga sõbra kohta eraldi. Null jääb aga nulliks - seda võid korrutada palju tahad mitte midagi ei muutu.

Sõduri töö on ootamine. Ka kalamehe töö oleks ootamine kuid veekogu ääres muutub aja tähendus teiseks - 5 minuti päras kalapüügi lõpetamine tähendab ootajatele tegelikult 40 minutit. Seega on ootamine kalamehe tüdruksõbra või mittekalameestest kaaslaste töö.

* * *

Mardil oli äärepealt võimalus saada Valgamaa Kangelaseks - Karula Pikkjärve puhkekohast puid varastanud kaagid aga tegid liiga kiiresti vehkat. Plaan B oleks kogrefarmiga (kuna karpkalamaime ei taheta meile kuidagi müüa) multimiljoni äri loomine - sügisel on ikka suhteliselt raske söödakala kätte saada.


Kummaline kasvaja tammepuud lehtedel - ca 1-2 cm diameetriga täiusliku sümmeetriaga pallid. Kuidas selline asi võimalik on ning millega on tegu? Seestpoolt oli õhuline nagu makrofleks, ainult et niiske.

"Issi, issi, mida see onu seal teeb?"
"Kuule ma ei saagi aru... äkki püüab ka kala..."
Paatkond mehi ja lapsi keeras sellepeale paadi päramootori pöörded üles ning kihutas järve teise otsa. Rahuarmastavate kalade ning kalameeste nimel - palun keelake mootorsõidukid väikejärvedel.

Koger on vist kõige vitaalsem kala meie Vabariigis - see on üks mitmetest isenditest kes elas üle Mardi tiigi kokkukasvamise, peaaegu ärakuivamise ning buldooseriga lahtisõitmise. Mitu aastat ainult mudas passida ning siis kui aeg on siis tõusta! Iseloomustab ka eestlase jonni ja visadus - selline rahvuskala teeks ainult au!

13 comments:

ES said...

Kokredest - kasvatan ise praegu ühte kokre akvaariumis, tiigist püütuna oli suurus pisut üle 1 cm, nüüd juba annab (varsti) 2 cm välja ja hakkabpisut kala moodi minema (nt ei paista enam läbi).

Hästi huvitav on teda jälgida - näiteks eile avastasin (vajab veel täiendavaid katseid) et koger kardab suuri punaseid pindu (samas nt oranzhi v kollast ei näi kartvat) - ehk siis, eile kalale süüa andes oli seljas punane särk, ja esimest korda ca 1,5 kuu jooksul mis ta mul akvas on, ei sööstnud kala juba veel langevaid sääsevastsetükke püüdma vaid puges hoopis klaasi ja järvekarbi vahele "peitu" ja passis seal ligi 5 minutit. tuli küll siis välja ja võttis suutäie, ent siiski oli väga närviline, erinev tavapärasest.

Tulevikus on plaanis akvaariumis olevat eesti kalade sortimenti laiendada, minumeelest väga hea viis jahisaagi käitumist tundma õppida :) - boonusena veel rahustav toime ..

ES said...

a, ja neist tamme"pähklitest":

http://vana.eramets.ee/foorum/read.php?f=1&i=5345&t=5345

margunnar said...

jah

Eesti kala akvaariumis on päris põnev. Tartu Tasku Apollos on pandud klaaspurki ahvenad, särjed ja roosärjed; kuid need tunduvad väga nukrad seal kuna akvaariumid on suht väikesed. Pärnu mnt ja Keila jõe ristumiskohas olevas forellipüügikohas on pandud akvaariumi 10-20 liiki Eesti mageveekalu.

Akvaariumikaladest oleksid kõige põnevamad tõenäoliselt ogalikud (vast luukaritsad käiksid kah) - nende pulmarüü (isastel puna-lilla-roheline, emastel hõbedane) pulmamängud, pesaehitused ning laste kasvatamine (kannavad neid suus kaitseks röövkalade eest) on vaatemängu väärt.

Teadlased on teinud katseid ka kuidas erinevate kujundite näitamine väikestele kaladele mõjub (N: röövlinnu vari akvaariumi peal, suurema kala profiil).

VähenõudlikestEesti kaladest võiksid sobida veel linask, hõbekoger, pisike karp; vb mõneks ajaks isegi angerjas.

Jahisaagi tundmaõppimisest - Peipsi kalurid panid vanni mõned ahvenad ning jälgisid kuidas nood eri ilmaga käituvad. Üllatav oli et nende käitumisest sõltusid kalameeste saagid. Nii et vist täidsa õige tegevus.

Kui teeksid sellest blogi koos rohke foto ja/või videomaterjaliga, oleks tänuväärt asi ;)

Ei ole kunagi ühelegi kommentaarile nii pikalt vastanud - usun et tead kõike mida rääkisin juba ise kuid kiusatus üle korrata oli liiga suur.

ES said...

Kõige parem kollektsioon kodumaiseid kalu on võrtsjärve limnoloogiajaama muuseumis, seal peaks küll iga vähegi kalamehehingega tegelane ära käima, neil vist pea kõik eestis levinud liigid olemas.

ogalike ja luukaritsatega on see häda, et need elavad ju soolases vees - merevee akvaarium on hoopis teine teema ja vähemalt niipalju kui ma algaja akvaristiga lugenud olen, soovitatakse alustada magevee akvast. poisikesepõlves lühiajaliselt ogalikke 3liitrises purgis peetud küll, a see polnud see :)

blogi pidamiseks peaks vähe tehnikasse investeerima ... ja pisu rohkem kalu võiks ka olla...ja suurem akvaarium...jne :) ... hetkel ainult 1 koger (teine suutis ennast pumbavahele kinni ujutada juba jupp aega tagasi ja maha surra) ja 2 järvekarpi - pole väga põnev vaatemäng :)

aga jah, koger näikse olevat väga leplik tingimuste suhtes, samas üks tüüp, kellega konsulteerisin enne peab 100L akvas paari väiksemat linaskit, ühte vähki, ühte pisikest angerjat ja veel miskid paar tk, pole ka keski ära surnud ja tüüp pole kah mingi akvaariumispetsialist...niiet...arenguruumi on, mul hetkel ainult 25L :)

margunnar said...

Hmm ogalikku olen kohanud ka magevees ja luukaritsaid isegi ühes tiigis; peaks ikkaka magevees elama (Pirita jões massiliselt. Meres muidugi silmnähtavalt rohkem. Mäemetsa Eesti järvede raamatus nimetab neid kalu mitmete järvede elustiku osaks. Meres on teda muidugi massilisemalt - ei tea kas nad on eraldi morfoloogilised vormid või sobivad mere omad ka magevee jaoks. Paranda kui eksin :)

Tänud teatamast. Võrtsjärve Limnoloogiast käin kindlasti läbi - viimane kord püüdsin seal sillal ainult tonkadega kala ja kõik.

Needsamad liigid jah - neile pole vist isegi vaja mullitajat panna. Linaskimaime on suht keeruline saada - mida väiksem seda enam mudas peidus. Järvamaal on ainult üks kiiksuga kohake kus see võib läbi minna - kui soovid võin sulle koordinaadid anda ja kevadel saad püüda.

ES said...

Hmm, seda et ogalikud magevees elavad, ma ei teadnudki...seda et riimvees, seda küll, aga et päris tiigis ei osanud aimata.

Mullitamine on jah siuke...kahtlane, ma panin omale alguseks filtriga pumba, et vesi puhtam seisaks, nüüd aga kus karbid sees, ei ole teoreetiliselt isegi seda vist enam vaja, a pole mahti olnud teda välja katkuda. pisut on taimestikku ka, mis päiksega peaks hapnikku tootma. Aga see kõik oleneb muidugi kalade/vee/taimestiku suhtest, kui ikka ilma taimestikuta kolmeliitrisse purki posu kokri panna ja vesi veel soe ka on (=vähem lahustunud gaase, sh hapnikku) siis tõenäoliselt ka nemad seda välja ei kannata. mul küll algne eesmärk ongi teha akvaarium, kus mingit tehnikat sees ei ole.

Selle linaskimaimu koha võiksid anda küll, päris võiks proovida - samas, millal linask koeb? kui suvel, siis kevadeks võivad nad ikka juba suht suured ja targad olla, mitte nagu need kogremaimud, mis ma suvel tiigi pinna pealt marlist, traadist ja harjavarrest 5 minutiga tehtud kahvaga püüdsin :) - nad olid ikka suht ullikesed, pisikesed ka, miski 1,5-2 cm vahel äkki, ja peaaegu läbipaistvad...

ES said...

ääh, vaatasin praegu et esimeses postis andsin teised mõõdud...a ega ma neid mõõtnud ei ole ka ja silmamõõt on mul eluaeg kehv olnud...niiet, noh, pisike on, a pyydmise ajal oli veel pisem :D

margunnar said...

Hmm

kogred on jah linaskist ullikesemad. noor linask on erakordselt ettevaatlik ning alles suuremaks kasvades julgeb vetikapuhmastest nina välja pista. õngega loodulikust veekogust kätte saada on suht raske - pisemate puhul peaaegu võimatu.

tiigikala on üldjuhul julgem - kui röövkalad puuduvad siis nagu mingit erilist ohtu nad ei taju. linask peaks kudema suvel, ei oska selle noorliikmete käitumist nii hästi prognoosida.

Linaskimaimude kohta peaks saama infot Ilmatsalu kalakasvandusest:
Viktor Elman 5134508
ilmatskala@hot.ee - kui saad teada anna palun mulle ka infot.

Väikeste linaskite elupaik - nood peaks hakkama juba kevadel õnge võtma; ei oska öelda kas praegu enam kätte saab
http://maps.google.com/?ie=UTF8&t=k&ll=58.946713,26.064865&spn=0.002131,0.004823&z=18
Loodan et saad piisavalt pisike akvaariumisse toppimiseks - ta eriti kiire kasvuga kala ei tohiks olla

ES said...

Kas sa väikseid linaskeid korviga ei ole proovinud püüda? kokri saab niimoodi elussöödaks heasti, a mul linaskitega üldse 0 kogemust...?

margunnar said...

Ei ole, aga kevadel peaks järgi proovima. Kuldkoger peaks ilusti korvi minema, hõbekoger näiteks väidetavalt mitte.

Plaanis endal tiik rajada, nii et panen kõrva taga ja katsetan järgi. Kui veekogus toitu napib, siis võiks ka linask korvi minna.

ES said...

muide, kõiksuguste siluettide tundmaõppimisest jne:

http://www.hahahumor.com/funny-movies/funny-movies-view.php?id=645

ES said...

noh, kevad käes, mõtlesin et panen siia ka uuendused :)

nimelt nüd sis suurem akva olemas (100L), asunikud hetkel samad.

kui sul miskihetk peaks olema tahtmist minna ja proovida paar linaskimaimu kätte saada, siis telefon on 5023695, lähhme vaata, mis saab :)

ES said...

ahkuram, oluliseim jäi märkimata:
http://100.phi3.eu