Raudrüü leiutas sõjamehe naine mitte sõjamees ise

Kui seltskonnas on naised enamuses, on oht sattuda tõsiste repressioonide ohvriks. Mingil põhjusel ammutavad nad üksteise küünarnukitundest hämmastava jõu ning suudavad hõlpsasti vähemusse jäänud mehele(meestele) oma nõu peale suruda. Eriti hull on olukord siis kui kuskile põgeneda ei ole - näiteks üksikul saarel või autos keset 10 kraadist külma oodates.

Ei mõtle sadistlikku piinamist vaid piinlike olukordade tekitamist. Mäletan väga noorena ühte Kaitseliidu õppustele sõitu, kus mehi Lasnamäelt peale korjates õppuste läbiviija ema aknal üle hoovi karjus, et sellise ilmaga ilma ekstratekkideta ja -pesuta pojakest välja ei lubata. Poja vastuväiteid, et on juba maikuu ning magamisvarustus on kaasaegne, kuulda ei võetud - ema südamemuret ei ole võimalik murda. Meeleheitel sõjaväeline juht üritas piinlikust olukorrast kiire põgenemisega pääseda, kuid selle peale lennutati autotäie noorkaitseliitlaste hämmastuseks 3-korruse paneelmaja aknast alla 5-6 paksu villast tekki. Lisaks neile hõljus õhus paarkümmend villast sokki. Löödud "poiss" käskis Unimogi koos ootavate noorkaitseliitlastega ümber pöörata ja viskas laadungi alistuvalt auto peale. Metsa jõudes oli ta vaimselt taas sõjaväelise ülema rolli tagasi suutnud pöörduda.

Eile oli minu mihklipäev. Kuna laupäevasel suusaretkel teine ekipaazi meeskaaslane prillid autosse unustas ja 6,3 km raja asemel 63 kilomeetrit läbima läks, siis olin sunnitud tund aega kolme naisega autos vastu pidama. "Ärakülmunud" mehena pidin lõpuks (algul ainult vaimsele) survele järele andma ning hoolimata soojatootvast autost märjad suusariided kuivade naisteriiete vastu vahetama. Kui sats sõpru minibussiga mööda sõitis, siis märgati mind hoolimata meeleheitlikust varjamispüüdest - loodan, et pidasid lihtsalt häbelikuks ja inetuks tüdrukuks.

Naise südamemure on rahustamatu ning murdumatu - ema, vanaema või abikaasa kes tahab mehe eest hoolitseda on justkui peatumatu ja purustamatu loodusjõud. Ürgne instinkt hoolitseda perekonna "tugevama poole" kui leivatooja ellujäämise eest on säilinud ja naine ei peatu enne kui ta on teinud kõik endast oleneva, et mees õhtul ka tervena koju jõuaks. Kuigi tänapäeval mehe ametid üldjuhul enam eluohtlikud ei ole, saab ennast välja elada pisiasjade korraldamisel, nagu riietus, söömine, juuksurisse saatmine vm.

Naistega on keeruline, kuid ilma nende veel keerulisem. Kuigi poputamisega kipuvad nad üsna tihti liiale minema, on see tegelikult mõnikord päris mõnus. Ning äkki on see ka osa edasiliikumist tekitavast jõust? Usun, et esimese raudrüü ei leiutanud mitte üks sõjaväelane, vaid tema muretsev naine, kes kartis et abikaasa lahingusse minnes liiga õhukeselt riides on.

Lause mida on miljardeid kordi öeldud ning mida veel rohkem kordi jäädakse ütlema ka tulevikus:

"Sa saad surma kui nii õhukeselt riides välja lähed!"

* * *

Tööriistad

Rekordlumi tegi TTÜ õues asuvatest teaduritest smurfid