Nimelt kui vanas kontoris istusid kõik 8 töötajat ühe suure ümmarguse laua taga nagu kuningas Arturi rüütlid, siis nüüd, uues kontoris istume paaris kaks inimest ühe kandilise laua taga üksteise vastas. Kontorisse tulles sai igaüks endale koha valida ning antud sündroomi panin tähele alles eile. Ja väidetavalt ei olnud ka ükski teine kolleeg seda avastanud ehk käitumine oli täiesti mitteteadlik!
Inimeste nimed laudade kaupa:
Laud nr 1: Liia ja Lilian
Laud nr 2: Kadri ja Karin
Laud nr 3: Kristi ja Kristina
Laud nr 4: Lauri ja ... Margus
Ehk meie, meeste, laud on see kus on harmoonia häiritud. Üks meist peab asenduma kas Lauribella, Margussu, Lalauri, Magina või muu nimega tegelasega. Või lihtsalt nime vahetama.
Nii, et Toomas Niit koos keskkonnapsühholoogia komisjoniga võiks seda analüüsida... Kas sellele fenomenile oleks mingi seletus või on see lihtsalt juhus?
* * *
Oli au päästa hädast kallis kursaõde, kes on Viimsi kooli psühholoog. Nimelt inimene, kes pidi rääkima sõjaväest ei ilmunud kohale. Läksin ise. Üritasin klassi motiveerida nii palju kui oskasin, kuid kedagi vist ära pöörata ei õnnestunud. Enamus uuris hoopis selle kohta kuidas sealt ära pääseda. Kas osta arst lihtsalt ära või lasta püksi, mängida komisjoni ees meesteihalejat, öelda et on paanikahood, suu vahtu ajada, näidata tõmblevat nimetissõrme, vahetada usku, enne minekut üks asunik ära lahendada ja teine pähe kallata, mainida hobina lõhkeainet ja näidata rahakoti vahel olevaid relvade pilte koos hellitusnimedega (Lulu, Musike, Pamela vm) - eelnevast nimekirjast on muide vaid üks asi mida ajateenistusest pääsemiseks minu andmetel päriselt veel tehtud ei ole. Et pääseda riigi ja rahva kaitsmisest. Isegi meie kallis TLÜ maskott Eksmati oli metsaväes teeninud!
Annaks veel ühe nipi potensiaalsetele ajateenistusepelguritele. Selle idee sain ühest vanast anektoodist:
Jänes jookseb juubeldades mööda metsa ja vastu tuleb karu, kes küsib:
"Noh pikk-kõrv, miks nii õnnelik?"
"Jess, sain sõjaväest ära!"
"Oi, ma sain ka just kutse... Palun, aita mul ka ära pääseda!"
Jänes käib ringi ümber karu vaatab siit ja sealt.
"Sa oled päris terve," teatab Jänes lõpuks: "Ainuke võimalus on kahe telliskiviga munad lömastada!"
"Hmm... No teeme ära, ikka parem kui aasta aega ära raisata."
Karu võtab julgustuseks kõvasti napsu ja jänes teeb asja ära. Siis on komisjoniminek. Uksest välja tulles on Karul väga mõtlik nägu peas...
Jänes küsib: "No kas said ära?"
"Jah..."
"Mis ma ütlesin! Munade pärast ikka jah?"
"Ei, mul olid lampjalad."
No comments:
Post a Comment