Rootsi aeg on tagasi

Mõnedel väikefirmade juhtidel on hea eneserõõmustamisvahend - on üks suurepärane teenus, kus sulle saadetakse SMS alati kui firma arvele on raha laekunud. Juhhei! Piiks-piiks ja raha tuleb... ja sõna otseses mõttes.

"Dilbert ja Loodrielu" autor Scott Adams soovitab suhtuda kõigesse skeptiliselt, koguni paranoiliselt.

Äkki peaks Eesti Venemaa musklinäitamise asemel kartma hoopis Rootsi ülevõtmiskatseid? Sest just viimane tundub viimasel ajal aktiviseeruvat. Venelased on lihtsad, avatud ja otsekohesed, kuid põhjamaalased on vaoshoitumad. On ju teada et parim mõjutada on see kellelt seda kõige vähem oodatakse ning kes kõige sõltumatuna tundub? Ning tänapäeva rahuarmastav maailm ei soosi teiste maade sõjalist, küll aga ei ütle ta eriti palju nende majanduse üle kontrolli võtmise kohta. Seda vähemalt seni kuni uued isandad armulikud on.

Hanspank tundus mulle varem alati patriootliku asutusena - selline õige eesti asi. Lihtne inimene ei tea suurt midagi omanikest ning ei viitsi seda ka järgi uurida.

Öeldakse, et eestlase lemmiktoiduks on ikka eestlane, kuid aeg-ajalt kõlbab täitsa ka hambaid naaberriikide kodanike tagumikku lüüa. Ning kuna igapäevaselt harjutakse olema teravad, suudab selline rahvus ühtsushetkedel päris asjalikke asju korda saata (N: Vabadussõda). Kui mingil põhjusel teiste tagumikke hammustada ei saa, siis tehakse seda teistmoodi - võetakse appi huumor!

Sõna Svenssonbank on käinud läbi ainult üks kord Delfi ja Postimehe kommentaariruumist. Eestipärast nime Svenssonpank, ei suutnud ma google'i kaudu tuvastada. Kui jagu ei saa, saab norida. Eestimeelsetel inimestel on aeg tuua välja ja ellu äratada oma raskekahurivägi - Kreisiraadio!

Ma ei tea kuidas teistel normaalsetel inimestel on, aga mul on imelik tunne maksta ülekande eest internetipangas. Isegi mõned kroonid. Ja sellest hoolimata, et ka teised pangad selle eest raha võtavad ning see tundub loogiline. Ja kui pead tegema neid ülekandeid üsna palju, näiteks reedeõhtuseid võlgu klaarides, paneb see peab sügama küll.

Nagu ma ise olen aru saanud on Swedbangal väga hea ja läbimõeldud motiveerimissüsteem, hüved kasvavad eksponentsiaalselt kõrgemale pangapositsioonile jõudes (justkui Southwesternis). Taken for granted - et kui oled lojaalne töötaja, siis sina mingeid tasusid maksma ei pea ja teenid nende pealt kes seda teevad.

Paranoiliselt paneks kirja Swedbanga juhtkonna plaani Eesti turu vallutamiseks:

1. Osta mingi juba olemasolev pank Eestis, eesti nime ja klientidega
2. Pumbata sisse kõvasti raha, tõsta teenuse kvaliteeti ja pakkuda soodsaid tehinguid (suurkorporatsioonid saavad seda lubada)
3. Tegutseda ja laieneda. Võita rahva usaldus ja tehes seda paar aastat kuni kliendibaas on kasvanud ülisuureks, kliendid on pangaga oma finantstoimingutega tihedalt seotud ning konkurendid suhteliselt allasurutud. Ma ei tea kui palju selles väites tõde on, kuid kui tegelesin hiljuti ühe teise finantsasutuse pensionisammaste müügiga, siis keeldus nii mõnigi oma sääste Hansapangast üle toomast kuna sealt olevat ähvardatud laenutingimusi halvemaks muuta. See selleks.
4. Kui lagi tundub käes olevat, hakata teenuste hindasid tõstma (harvest!) ning muuta nimi Swedbangaks.
5. Turg võidetud, siis teenida uut raha ja asuda uusi maid vallutama, võttes püsivalt matti kohalike klientide sissetulekutest. Säh sulle rahvuslikku uhkust, tagasi põllule majalaenu eest teotööd tegema!

Tänapäeval enam nii lihtne ei ole. Kui soomlased sooviksid Eestisse dessanti teha, siis peaksid nad tegema läbi eestlastest variisiku patriootliku nimega pangakese (N: Matsbank, aga mitte SAS Matsi järgi), teha läbi sama kadalipu nagu rootslased ning alles lõpus paljastada oma tõelise nime: Finnbank! Kreisiraadio tuuakse jälle ellu ja Poropanga naljad tabavad valusalt.

Sellised ebaratsionaalsed, rassistlikud ja ehteestlaslikult kadedad mõtted tekkisid mu peas kui kossuplatsil ühe juraka eks-hansapankuriga kokku põrkasin. Finantsosakonnas Rootsi valku täissöönud (räägitakse et viikingid olid pikka kasvu ja tugevad tänu sellele, et sõid palju lehmapiimast tooteid) ning kõvasti luudele kaltsiumit peale ladunud kadakarootslane, kes ei võbelenudki kui tavalise eesti mehega kokku põrkas! Samal ajal kui mul silmadest sädemeid lõi, kuulas ta arvatavasti nagu muuseas ühe kõrvaga nurgas vedeleva jope taskust sms'ide piiksuvaid hääli (veel üks inimene maksab läbi internetipanga). Sellel vennal on muide rootsipärane perekonnanimi ka aga lihtsameelsete ärapetmiseks kasutab hüüdnimeks ehteestlaslikku usaldusväärse kõlaga matsinime "Massa," vean kihla et kui Rootsi viib lõpuni eesti vallutamise plaani teise faasi (ehk lisaks majandusliku võimu alustalale ostavad nad ka riigivõimu ära), siis muudab ta ära oma esimese nime ning hakkab rääkima rootsi aktsendiga.

Vist Economist kirjutas oma juhtkirjas, et suuri on kõige mugavam rünnata. Samal põhjusel kiusati koolis ka ülekaalulisi -neile oli lihtsam pihta saada.