Väinjärve ahven, 33,5 cm pikk; püüdjaks onupoeg Ermo.
Ise ei jäänud võlgu - tüdruk vihjas, et talle võiks meeldida kuivatatud kala ning leidsin end samal õhtul maisiga Vigala jõe ääres särgi jahtimas. Lisaks 6-e särjele (keskmine pikkus 20 cm) ja ühele tippviidikale võttis öö hakul meeldiva üllatusena õnge ka üks kopsakas turb (pikkus soomuskatte lõpuni 32 cm), kes andis vägeva võitluse.* * *
Käisin orienteerumas, õigem oleks vast öelda et metsa vahel lonkimas. Jalad olid jumalasta kanged ning sain ainult kergelt sörkida. Kui varem lidusin metsa all kaootiliselt punktide vahel ringi ning kompenseerisin möödapanekud kiire jooksuga ringi mööda teid liikudes, siis nüüd liikusin kõikide punktide vahel asimuudiga otse läbi metsa. Aeglaselt kuid täpselt.
Kui ikka 32 kg seljakott seljas on ning pikk distants mööda rasket maastikku on selja taga (lisaks teadmatult palju ka ees), siis eksimishirm suureneb kordades. Mäletan, et kontrollisin ca nädal aega tagasi katsetel olles ükskord enne edasliikumist umbes kolmveerand tundi, kas olen ikka õiges teederistis. Väsimus ja raske koorem paneb aju marsruudi valikul täisvõimsusel tööle - seda võiks noorte orienteerujate treenimisel arvesse võtta.
No comments:
Post a Comment