Palju vimba ja vähe vimma!

Esimene nädal töötuna on möödas ning kuigi ressursse peaks jätkuma pikemaks ajaks (ptui ptui ptui), hoian kulusid niikaua nullilähedased kuni varblane peos on. Praegu on parim aeg teha kiiresti ära erialane praktika TTÜs ning teha ette ära kõik mahukad koolitööd. Ning loomulikult ka veidi puhata ja nautida üle mitmete aastate Eesti kevadet.

Et päev hakkaks toimima juba varakult saime ja saame iga hommik ratastel kell 7:30 Russalka juures kokku Silveriga kus teeme väikese hommikuvõimlemise ning tee. Igapäevane rattaga trampimine kooli ja tagasi ning seltskondlikele üritustele hakkab juba tervisele mõjuma.

Säästlik meelelahutus toimus sel nädalal Kasari jõel tonkadega vimba püüda püüdes. Aitäh Makrale, kes suutis väga edukalt ka dziibi ülesannetega hakkama saada ning kõikidele kalahuvilistele kes iga poole tunni tagant helistasid ja küsisid kas midagi juba saanud ka oleme.

Nädalane alkoholiannus realiseerus ühe pitsi näol õhtul enne magamaminekut Vigala külje all Läti külas (perel on seal maakoht). "Palju vimba ja vähe vimma," soovisin.

Vimb'a (vimba vimba) eristab teistest karplastest ettepoole ulatuv nina ning allapoole avaneb suu. Üks selline kalameeste poolt väga hinnatud siirdekala (30 cm soomuskatte lõpuni) võttis Silveri põhjaõnge. Kui uskuda kõiki teisi jõel liikunud mornide nägudega kalamehi oli see ainuke kala mis tol päeval Kasari jõelõigult üldse saadi. Elusa tule peal grillitud vimb oli üllatavalt hea - kahju ainult et seda nii vähe oli.