Vereohver

Kaukaasia rahvastel on komme suureks pidupäevaks tappa ning vardasse ajada mõni neljajalgne - see pidavat olema ülim austus külaliste suhtes. Uhke traditsioon. Kuna meie, eestlased, üldiselt nii suuri žeste ei tee, kuid samas sooviks kuidagi ikka end suurena tunda, mõtlesin välja kompromissi.

Nimelt läksin paar tundi enne ühe sõbra sünnipäevapeo algust Jägala jõe äärde ning tonkatasin esimese 30 sekundi jooksul välja ühe latika. Mart sai sünnipäevaks vereohvri, mis ahjus kohe ka jõuduandvaks roaks vormistati.

Latikas (abramis brama) on tuntud oma suure küüru poolest; see kaitseb noorkalu osaliselt ka röövkalade rünnakute eest - ta lihtsalt ei mahu väiksemale ahvenale või haugile suhu. Lisaks pildil olevale isendile (pikkusega soomuskatte lõpuni 30 cm) võttis õnge ka konksuga pea sama suur kiisanäss, kes siiski pildistamata jäi - I-phone foto pikselid ei oleks vist seda jäädvustada suutnud.