Don't põe!

Karu ühika esine muruplats ja betoonist pingid on legendaarsed, sealt on nii mõnedki üliõpilaspaarid üksteist leidnud ja tudengipeod alguse saanud. Mäletan, et kevaditi käisid seal (vähemalt minu ajal) mõned julgemad kehakultuuri naised bikiinides päikest võtmas.

Kõndsin ühel 2004 aasta kevadisel teisipäeval koolist ühika poole, kui ukse eest ühel betoonpingilt seltskonna hulgast tõusis püsti üks habemega vend ja teretas. Tegemist oli reklaami ja meediat õppiva tudengiga, kellega olin PEDA üritustel paar korda kokku puutunud. Jutt oli sõbralikult konkreetne: "Sina, aktivist, tuled nüüd meiega koos peole või muidu saad tappa (viimane loomulikult naljaga öeldud)." Olin tollal järjekordsel paarikuisel karsklusperioodil ega olnud pidupanemisest huvitatud. Seda enam et oli teisipäev. Reklaamitudengid aga moodustasid ümber ühika ukse tõhusa ringkaitse ning Priit, nende pealik, rääkis, et lähevad kellegi sõbra (tema nimi oli vist ka Priit) juurde kes on suur kitarrimängija ja laulumees.

Uudishimu sai minust võitu, kruvisin pakutud õllepudelilt korgi maha ja läksin kambaga kaasa Kadrioru parki. Seal olid veel mõned reklaamitudengid ning päevakangelane tinistas kitarri ja rahvas laulis ühtselt nagu öölaulupeol. Kümneid kordi järjest lauldi tol õhtul laulu sõnadega: "Don't põe, don't põe, annan sulle oma õe!" Mõnda laulu lauldakse täiest kõrist, mõnda laulu veidi vaiksemalt ja südamest. Isegi kui sõnadega ei nõustu.

Ning nüüd, viis aastat hiljem on sama fraas ühe sõbra Messengeri nimeks. Tuleb välja, et üks bänd nimega Öösorr on selle oma uuel plaadil väljastanud! Youtube link kinnitas oletusi - seesama laul! Tundub, et samad vennad vist laulavad ka seal bändis. Kadrioru pargis ma enam õlut joomas ei käi, kuid praegu kuu aega kestnud soft karsklus (õlu nädalas) tuletas selle teisipäevase kevadõhtu ilusti meelde.

Alkoholivaba perioodi lubaduse ühekordsel murdmisel on üks hea külg - pärast seda pikeneb see süümepiinade võrra. Õnneks või kahjuks suudan ma nüüd asjadele paremini "ei" öelda; kuigi vananevate sõprade keskel pean hoopis tunnistama et pole kellegi ettepanekule "ei" öelda! Teisipäeva õhtul parki õllele ja kitarri mängima?