Kui midagi mingis projektis nihu läheb, on hea vabandada: "Aga kõigile ei saagi meeldida." See on suurepärane vabandus enese ego kaitsmiseks ja originaalsuse säilitamiseks; eriti veel siis kui varasem elu on näidanud, et selles vallas sõltub teistele meeldimine liiga palju juhusest.
Mulle meeldib mõnikord inimeste tegevusi analüüsida läbi "kumb on lihtsam" meetodil (see on modifitseeritud Scott Adamsi "What is more likely..." juhtkonna sõnumite analüüsimise meetodist). Igaüks põhjendab oma tegutsemisi/tegematajätmisi teatud viisil; kuigi tegelik põhjus jäetakse mõnikord ütlemata või koguni teadvustamata. Kumb on lihtsam, kas teha midagi sellist mis nõuab rohkem pingutust või midagi sellist mis nii suurt pingutust ei nõua?
Puutusin hiljuti kokku ühe Eesti parima noorkunstniku Maarit Murkaga, keda tuntud kunstigalerii juhataja väga julgelt soovitas. Pidasin teda algul elu boheemlaseks ja olin positiivselt üllatunud kui ta oma põhimõtetest rääkis. Kõik peaks alustama algusest ja õppima enne põhjalikult jäljendama, enne kui ise midagi uut looma.
Ja kumb on lihtsam, kas üritada üks ühele võimalikult loomtruult teist inimest maha joonistada või lihtsalt sodida ja vaadata ilusaid värve? Kunst on subjektiivne, kuid kumbat teost ostmisel eelistaksite? Portreed saab fotoga võrrelda kuid täiesti universaalset sodimist mitte.
Kumb on lihtsam - kas pingutada rohkem või näha vähem vaeva ja veenda teisi, et lõpptulemus on parem. Seda on kasulik, aga väga valus küsida muide ka endalt.
Loo moraal ei ole mitte see, et originaalsed inimesed on tegelikult luuserid ja et kogu oma tähelepanu peaks suunama ühiskonna reeglite järgimisele. Mõte on tegelikult selles, et need kes suudavad oma vigadest mööda nihverdada ning sellega lihtsamini tulu teenida on eriti osavad! Infoajastu soosib seda eriti. Kui müügimees on lahkunud ja oma ostu kaaslasele näidates naeru alla langed, siis tead, et oled ühe sellisega kohtunud.
Kui autoriteetide arvamusi ei ole kuulda, siis oleksid kõik subjektiivse lisaväärtusega asjade ja teenuste hinnad maailmas ümber hinnatud. Ja me oleksime praegusest ajastust kõvasti maas. Autoriteet, keda selle juures usaldada, peaks olema võimalikult sõltumatu. Pea kõikide inimeste arvamusel on hind ning kui tema arvamus on ostetud ja see mõjub, maksab tarbija lisaks halvemast tootest tekkinud kahjule kinni ka enda veenmiseks vajalikud kulud (olin ja hakkan viimast lauset ja väljendit tihedamini kasutama).
* * *
Kui teisel-kolmandal kursusel filmide tegemisest vaimustusin ja ühe must-valge vampiirifilmi ("Keldris") valmis tegin, siis puutusin mingil määral kokku ka teiste filmiamatööridega. Mäletan kuidas oma esimese ja viimase filmistsenaariumi kokku panin - idee tekkis Postimaja juures ja kõndides Karu juude jõudes oli mõte kirjas. Jäi ainult kõige lihtsam osa - kõik ideed loogiliseks tervikuks siduda ja vaadata, milliseid stseene saab olemasolevate vahenditega välja mängida!
Kaamera oli halb - järelikult film must-valge ning ainuke valgustus küünaldega.
Lindistamisvahendeid ei olnud - tummfilm, slaidid vahele ja muusika pärast peale.
Käsi värises - filmida ainult paigalkaadreid.
Üldine tase oli väga amatöörlik - järelikult tuleb saata Tudengifilmile (saime II koha ja Red Bulli eriauhinna).
Esimesel korral vabandas välja, aga professionaaliks nende meetoditega saanud ei oleks.
No comments:
Post a Comment