Mida arvavad Narva inimesed Vabariigi aastapäeva paraadist?

Kell 6 hommikul startis Makra koos kahe huvilisega Tallinnast Narva paraadi vaatama. Teadsin täpselt milleks siia tulin - sättisin end inimeste keskele kuulama ja vaatama.

Mõned dialoogid (tõlgituna vene keelest nii hästi kui oskasin):

Perekond: isa, ema ja kolm poega (14-, 10- ja 6-aastane)
6-aastane: "Need pole ju meie sõdurid, need on sakslased (germanskie)!"
Isa: "Need ei ole sakslased - vaata ja ära lobise."
6-aastane: "Ei, need on sakslased! Kus meie sõdurid on?"
10-aastane: "Sakslased ja sakslased, mis sul nende sakslastega on!? Eestlased ju."
15 minuti pärast kui president saabus.
14-aastane: "See valge salliga on president."
6-aastane: "Kas president tuli ekstra Saksamaalt kohale?"
Isa: "Lähme vaatame kusagilt mujalt, seal on parem vaade."
Perekond liikus minema.

Kaks meest ja üks naine, rüüpavad külmarohtu.
Mees: "Ma teenisin Viru pataljonis (võtab lonksu), nad on seal valgetest vasakul."
Naine: "Ära räägi jälle oma sõjaväejutte! Me oleme neid juba sada korda kuulnud!"
Mees: "Ma olin ka paraadil 3 aastat tagasi, kohe on parem pool ja taktsammu marss... Näe Viru omad marsivad! DAVAI, MARSSIGE!!"
Rahvas vaatab pahaselt karjuja poole.

Ema ja umbes 7-aastane poeg.
Poeg: "Ema, millal tankid tulevad?"
Ema: "Oota, varsti peale sõdureid."
Poeg: "Kas need on tangid?"
Ema: "Ei, need on ainult autod, millel on torud peal"

Suurt kasvu mees kes filmib paraadi püüdlikult videokaameraga ja naine, kes külmetab ning on väga tüdinud ilmega. Jalavägi on juba mööda marssinud ja kostab autode mürinat.
Mees: "Oot... (naerab), ega nad ometi siia Kamaz'e ei toonud?"
Naine: "Lähme juba koju mul on külm."
Naine haarab mehe käevangu. Mehe keha hakkab koos naisega kõndima, kuid pea ning käsi koos filmiva kaameraga jääb paraadi poole.
Naine laseb mehe lahti ja kaebleb: "Tule nüüd. Kodus telekast vaatad! Siin on külm."
Mees langetab kaamera, astub rahvasummast eemale, seisatab, vaatab korra naise ja seejärel igatsevalt paraadi poole ning on paar sekundit ilmselgelt kahevahel. Vahepeal hakkas ainult trumme põristanud orkester aga uuesti marsimeloodiat mängima. Mees ei suuda vastu panna ning liigub kaamega tagasi oma endisele kohale.
"Oota!"
Pettunud naine ohkab, liigub siis mehe juurde, võtab ta vaba käe alt kinni ning vaatab demonstratiivselt teisele poole.

* * *

Oma huumoripanuse andsid ülipüüdlikult põlvetõstujooksu tegevad liinurid - see pani korra koguni häbist silmi sulgema. Eriti koomiline oli hetk kuidas üks õnnetuke poole jooksu peal segadusse sattus ning relv püüdlikult püsti paar sammu platsi keskel paigalsammu vihtus. Peab olema soliidsem võimalus meeste suunamiseks...

Meeldis, et Eesti sõdurid kandsid lahingvarustust mitte paraadkostüüme (v.a. merevägi). Sõdurid tundusid palju tõsiseltvõetavamad; ka samm oli korralikum, aeglasem, väärikam. Respect nendele, kes pidid tankitõrje-raskegranaadiheitjat Carl Gustavit (oli vist 11,4 kg) kandma. Rühma rivis viimased kandsid õlal kuulipildujaid KSP - meenutasid veidi keskaegseid hellebardimehi.