Tsarinna lemmikvein

Oma esimeses töökohas puutusin palju veinidega kokku ning tänu vanematele kolleegidele teadsin, et magus vein ei ole maitsev. Sel nädalavahetusel pidin ma oma sõnu jooma. Kui alkoholikogus on limiteeritud, siis tunnab maitsenüansse paremini. Tõelised veinihindajad ei suitseta ega joo kanget alkoholi; ühesõnaga püüavad käituda oma maitsemeeli säästvalt. Ning need kes degustatsioonidel veini välja sülitavad on sommeljeed, aga need kes salaja alla neelavad on tegelikult uhke nime taha varjunud salajoodikud.

Samas - mis mõnu saab ainult suu alkoholiga loputamisest?

"Massandra Aleatika" punane magus viinamarjamahla maitseline vein, mille retsept olevat sama juba 19. sajandist. Väidetavat oli see Vene viimase keisrinna Aleksandra Fjodorovna lemmikvein. Magusa veini kohta maitses väga hästi - sommeljee väitis koguni, et sellest ei tekkivat hommikuti peavalu.

* * *

Pühapäev möödus loomulikult Peipsil. Ei olnud väga edukas retk: kala ca 1 kg (12 ahvenat, 4 kiiska, 1 särg). See jääb sellel aastal tõenäoliselt viimaseks kuna jää raksus jalgade all. Ma ei tea mis meeldib mõnedele inimestele jääväljade juures; tunnen ainult et see tõmbab ja alistun.

Et jõuda tõeliste kalakohtadeni pidi poolteist tundi kõndima (u 5-8 km). Kohalikud viisid 150.-/ots inimesi naljakates järelkärudes buraanidega jääle. Idee järmiseks aastaks kui jää piisavalt paks oleks - panna püsti bussiliin, mis Mustvees kõik kalaässad peale võtaks ja mööda järvejääd soovitud kohtadesse laiali paiskaks. Loomulikult oleks bussis ka baar.