Enne minekut tutvuda võimalikult põhjalikult kohtade ajaloo ja vaatamisväärsustega kust läbi kõndida plaanid. Sinna minnnakse ikka enda pärast, kuid ilma püüdeta Teed mõista oleks see lihtsalt matk. Palverännu teepostideks on kirikud, mis sümboliseerivad kõrgemat vaimsust; mitte supermercadod, baarid ja hotellid - sama hästi võiks teha näiteks Eestis Selveri-tuuri Tallinnas. Ei ole religioosne ja aktiivselt ei propageeri seda, kuid oleme pärit Kristlikust maailmaruumist ning kõikide meie põhiväärtuste juured on sealt pärit.
Kui otsida head seltskonda, tasub minna suvel. Kui soovida privaatsust, siis talvel; millal tänu ilmale on vähem kõndijaid. Ise eelistan viimast - enda kahe Camino põhjal väidaks, et mida vähem inimesi kohtad, seda rohkem sõpru leiad. Pole midagi hirmasamat kui üksi kõrbes kõndimine ning paremat inimeste hulka tagasijõudmisest. Vihm ja külm tuul talvel on muidugi ebameeldivad, kuid seda ilusamad ja huvitavamad loodusvaated avanevad. Ja kui päike välja tuleb on topeltäge.
Teekaaslase valikul peab olema hoolikas. Ka kõige parimad sõbrad võivad teepeal tülli keerata kui nad ei suuda asjades kokku leppida. Üksi oled sõltumatu ja kõnnid Teed läbi täpselt nagu ise soovid. Teiselt poolt on kaaslas(t)ega arvestada raskem kui üksi otsuseid teha ning see võib olla väärt õppetund. Kõndivad paarid ja perekonnad olid armsad. Oli juhtumeid kus naine sõitis bussiga edasi ja ootas jalgsi kõndivat meest järgi. Üks prantslane kõndis kogu raja läbi üksi ning palus abikaasal liituda temaga viimasel viiel kilomeetril enne Santiagot. Suur hetk vajas jagamist.
No comments:
Post a Comment