Minu perpertum mobilel on ainult üks aga: igavesti töötav jõumasin on võimeline toimima ainult sellises keskkonnas, kus toimuvad kõikvõimalikud muutused. Mida rohkem kiiremaid ja kaootilisemaid muutuseid toimib, seda võimsam on masin! Ta ei suudaks lõpmatuseni eksisteerida ainult täielikult suletud süsteemis, kus ta ise ainuke keha on või talle mingeid jõudusid ei mõjuks.
Perpertum mobile on selline masin, kes on võimeline muutma kõik väliskeskkonna mõjud kasulikuks energiaks. Loomulikult ei ole tänapäeva teadus selleks valmis, aga kunagi kindlasti on!
Näiteks on olemas üks igavese jõumasinaga töötav auto. Üks elementaarne eeldus on veel - iga energialiigi hankimine ei kuluta rohkem energiat kui ta saadavast energiast toota suudab.
Auto standardvarustus:
* päikesepaneelid ning tundlikumad kuupaneelid energia saamiseks
* kehal on mikroskoopilised tuuleturbiinid, mis ka pisema tuulehoo energiaks teeb
* küljes on paagikesed vedelikuga, mille füüsikalised või keemilised omadused temperatuuri mistahes muutumisel energiat tekitavad
* kui sajab vihma, tekitatakse energia mööda kapotti alla voolavast veest
* kui lind laseb auto katusele, muudab mootor ta viivitamatult biokütuseks
* kui autot tulistatakse tulirelvast, moodustub kuuli ümber välkkiirelt kraater, mis moondab saadud soojus ja mehaanilise energia kasulikuks tööks!
* lisaks: autol on küljes pisikesed robotid, mis parandavad kõikvõimalikud ettetulevad vead ning kui vaja siis ka iseennast.
Seda listi võib veel julgelt täiendada. Ja kuna tegemist on tuleviku fantaasiaautoga, siis on need seadmed kõik üliväikesed, hääletud, ohutud, ei saasta loodust jne. Sellise autoni on veel sadu, kui mitte tuhandeid aastaid! Kuid olen kindel, et kunagi on loodud tehnoloogia, mis seda suudab - ainuke asi mis meid lahutab on aeg.
Inimene on mõnes mõttes masin. Ta tarbib energiat, väljastab jääke ning saadud energia kulutab (mõnikord ka kasulikuks) tööks. Kasutegur võrreldes masinatega... nii ja naa.
Aga inimese mõte saab juba nüüd käituda nagu igavene jõumasin. Ta ei anna küll 100% sellist mõõtu välja; see on ka inimeste ja aja mõttes erakordselt varieeruv. Kas sotsiaalteadused saavad kunagi nii võimsaks, et selliseid toimimisvalemeid leiutada? Mingi teraapiavorm või leiutab psühhofarmakoloogia mingid tabletid?
Selline inimene pööraks kõikvõimaliku ajusse kohalejõudva informatsiooni kasulikuks tööks:
* kui keegi ütleb talle "loll;" siis õpib topelt rohkem et targemaks saada
* kui saab peksa, siis läheb trenni
* kui on külm, siis liigutab. Kui ikka on, siis teeb rohkem tööd, et endale paremaid riideid osta
* kui näeb, et lind lendab taevas, siis hakkab mõtlema välja masinat, mis teda temast paremaks lendajaks teeb
Ehk iga reaktsioon, misiganes see ka ei oleks, oleks mingi kasuliku varjundiga!
* * *
Nagu paljastab Scott Adams "Dilberti printsiibis," maailma parimas (loe: valusaimat tõde kuulutavas) juhtimisõpikus: "Kui varem maksti inimesele hea töö eest rahas, siis nüüd on see asendunud õlalepatsutusega, julgustavate fraasidega ning aeg-ajalt odavates pildiraamides sõnadega." Ehk tänapäeva motivaator on inimene, kes paneb inimkarja koos konstruktiivselt tööle ja peab suutma neid panema seda tegema odavamalt, et kokkuhoitud tulu enda ja juhtkonna vahel ära jagada!
No comments:
Post a Comment