Rutiin

Lõputöö valmib visalt. Lisaks olen juba 3 kuud iga õhtu teinud viite tiibetlast ja harjutanud diktofoniga normaalse inimese moodi kõnelemist. Progressi eriti ei ole, aga lahe on enda häälega loetud feminiinseid luuletusi kuulata. Lõpetan nüüd, kell 3 öösel, selle kirjutamise ning lähen magama. Lumi on jõudnud Kalamajja.

Murphy tuli külla - pidin olude sunnil parkima oma Makra (tasuline parkimisala lõpeb vahetult enne Niinet) otse keset porilompi. Ja siis, just kõige kiiremal päeval, ei läinud ta käima. Lükata ka ei saanud kuna ta oli pori sisse vajunud ning pori oli ära jäätunud. Paduka käes möllasin kapoti all; vanamees näitas valgust. Lõpuks pukseerisime ta töökotta, kus küünlad ära vahetati ja asi uuesti liikuma hakkas. Aga keegi töömees oli salapärastel põhjustel auto antenni ära murdnud... Leidsin iga tekkiva iluvea kohta ka midagi positiivset: kui nii jätkub ning lõpuks kogu Marka mõlke ja pisidefekte täis on, siis saab sellest suurepärane Pimp My Ride kandidaat. Ja siis pannakse talle deltatiib, mikrolaineahi, vesipiip, vann tagaistmele ja võibolla koguni V8 turbo, aga siis peab vist osa mootorist kusagile mujale mahutama, näiteks katusele.

Ja ühte asja tahaks soovitada nendele Postimees.ee kommentaatoritele...
http://www.postimees.ee/?id=49341
Kõik need vennad kes seal häält tõstavad võiks saata arstliku komisjoni tulemusest hoolimata sõjaväkke. Julged resoluutselt arvamust avaldada, suudad ka relva kanda.

Mitte et selline sõnum mul endal harja punaseks ei ajanud.