Vargad paastavad majanduskriisist / nuhtlus Louna-Koreast

Zig Ziglar vaitis oma teoses "Ziglari myygisaladused" kirglikult, et majandusliku edu tagab just aktiivne myygitegevus - inimene ostab kauba, mis paneb myygimehe kaupa hulgimyyjalt juurde tellima ning see omakorda palub tehasel antud toodet rohkem valmistada. Tundub, et tootmine on tarbimist selgelt yletamas, tootearendus ei suuda piisavalt vajalikke uusi asju valja moelda ning kuna koigil on juba koik asjad endal olemas, muutub myygimehe too jarjest raskemaks/lootusetumaks.

Siit tulebki mangu uus loov joud - varastamine ja vandaalitsemine! Kui vajalikku asja enam ei ole voi on ta katki, alles siis tekib kliendil uus reaalne vajadus. Uus auto ostetakse siis kui vana enam ei toota mitte siis kui tore myygimees uksele koputab?

Peaks palkama koik patid riigitoole, kus nad inimestelt asju varastavad ning neid kasutuskolbmatuteks teevad. Voi alandama alkoholiaktsiisi miinimumini, nii et tanavatele tekib rohkem laaberdajaid kes normaalsete linnainimeste vara lohuvad ja muid sigadusi teevad. Saab luua uusi tookohti arstidele, politseinikele, omblejatele, ehitajatele ning teistele! Igasugustel sulidel on enda koht yhiskonnas olemas - tekitada vajadust! Ning kui ratas ara varastatakse (nagu eile oosel mul Taiwanis), siis ostad ju lisaks uuele rattale ka tugevama rattaluku.

Taiwanis on koik tehnika yliodav ning tundub, et see mudel hakkab seal kanda kinnitama. Jain ilma oma hotelli rendirattast, mille lukk labi loigati - kuigi kogu pattide tegevus oli jaanud kaamerasse, ei saanud politsei midagi teha. Aga vahemalt pakuti jaoskonnas teed.

* * *

Sona "nuhtlus," on saanud endale uue tahenduse kahe Korea tydruku naol. Ma ei tea kas Louna-Koreas propageeritakse vagivalda meessoo suhtes voi on keegi lihtsalt puurist valja lastud?

Igatahes on kannatavaks pooleks koik Eurooopa (ja yks Ameerika) noormehed - hoope sadab vahetpidamatult ning aeg-ajalt osatakse lyya ikka paris valusalt. Naisi loomulikult vastu lyya ei tohi (akki Koreas on teistmoodi?) . Eriti sadistlik tegevus on siis, kui yks selja tagant ligi hiilib ja ehmatab ning teine samal ajal pilti teeb. Olen koos austerlastega nende eriline lemmik - kylmavereliste eurooplastena ei hakka me kunagi narvitsema vaid jatkame tegevust nagu ei oleks midagi juhtunud. Eile ostsid nad haamri, mille kummaski otsas on piiksuv pall ning taovad meid sellega jarelejatmatult - suudan juba piiksu tooni jargi aru saada millist Jorgeni kehaosa haamer seekord tabanud on. Samas ikkagi parem kui palja kaega - meenutab veidi massaazi.

Verbaalne ei jaa fyysilisele vagivallale alla, olen juba ara oppinud ysna mitmeid Korea rumalaid sonasid - "babu" pidi naiteks tahendama "rumal." Eile tundus mulle neist yhele otsa vaadates, et ta on jubedalt Pohja-Korea diktaatori nagu.

Ehk koik masohistid pakkigu oma kohvrid ja lennaku teadagi kuhu! Teisest kyljest tuleks edastada kaastundeavaldus koikidele normaalsetele Korea meestele.

Kliendile keskmist sorme?

USA't ja raamatumyygist ei saa yle ega ymber. Suve alguses oli mul ykskord laupaeval ylimasendav tunne, et mul on maailma nomedaim too - jooksin ringi majade vahel ning inimesed grillisid valjas ja vaatasid mind nagu halba ennet. Parim voimalus saada jagu alandustundest naha kedagi kes on sinust veel halvemas olukorras... Antud hetkel olid selleks yhe teeaarse pitsarestorani ettekandjad: naissoost ettekandjad pidid bikiinide vael (poisid lihtsalt palja ylakehaga) tee aares tantsima ning lehvitama silti: "Pizza for 5 dollars!" Kui tund aega sai labi, siis vottis jargmine riidest lahti ja laks tee aarde rekkameeste tahelepanu pyydma. Koik peavad oma raha vastavalt oskustele ausalt valja teenima ning pitsarestorani ma toole minna ei kavatsenud!

Umbes sama tunne vois olla tana yhel Taiwani petalnut tydrukul. Petalnut on Aasias populaarne meelemyrk - pahkel, mis pidi narides mojuma nagu kohv. Omaette traditsiooniks on aga nende myymine - seda teevad ylinappides riietes tydrukud, kelle toopolluks on linnades kindlaksmaaratud tanavad. Myygiplatsiks on klaasist seinaga joulehete moodi kaunistatud putkake. Kohalik seletas, et kui ostad 100 Taiwani dollari eest, lubavad neiud ennast rinnast puudutada ning mida rohkem ostad, seda suuremaks laheb ka kaasaskaiv boonus (rohkem ei tapsustanud)... Sel pohjusel minnakse seda enamasti ostma tumedate klaasidega autoga.

Usun, et selline too on ysna stressirikas ning kui tumedate klaasidega auto asemel peatub klaasist myygiputka ees turistibuss grupi esiukse juurde koondunud pildistavate ja kiljuvate turistidega, siis voiks see raskel paeval olla viimane piisk karikasse. Usun, et enamusel viskaks automaatselt keskmise sorme yles.

Petmiskindel turvasuudluskile

Istusin bussis meelega jaapanlaste sektsiooni keskele, et saaksin rohkem aasialastega suhelda ning mis seal salata - ka rohkem magada ning loodust nautida. Eile see onnestus, kuid tana olid korraldajad nutikamad - pakkusid koigile vaga head jaakohvi ning peale seda laks karaokelaulmiseks. Kui meil laudakse karaoket ikka lava ees ning rahvas roogib kaasa, siis Taiwanis kutsutakse seda K-TV's ning see toimub selleks eraldi ette nahtud privaatsetes kabiinides ainult enda soprade silme all. Seekord tehti erand ning bussitelekast hakati laskma karaokeprogrammi... Inglisekeelsete laulude puhul topiti mikrofon just mulle nina alla kuna olin koige lahem eurooplane ning viisakusest pidin nii monegi ballaadi yksi ette kandma. Yks asi veel - kui meil habenetakse kaine peaga koos teistega tosiselt laulda, siis aasialased teevad seda ilma habita ning armsalt pyydlikult.

Olen ysna vasinud ning ei olnud huvitatud peost mis algas 11:30 toas nr 1130. Und ei hairinud oluliselt isegi oosel yle hotelli kostvad loomalikud naerutaolised roogatused (meie tuba oli 1132) - hommikul naidati mulle poolikut toidukile pakki ning seletati, et selle eesmargiks oli: "to kiss so you don't actually touch each other" ja et yks kutt "supposed to lick everyone because he lost!" Mis siis kui kile peaks katki minema? Siis voivad kehad ikka kontaktis olla ning suudlusvahekord ei oleks enam turvaline? Voi peaks see seda tahendama, et labi kile vastassoost isikuga suudeldes oma partnerit ei peteta? Ning kui seda teevad kaks meest, ei ole nad veel homod?

Uus toode - petmiskindel turvakile suudlemiseks! Ja mote tulevastele juristidele - kui paks ja/voi labipaistmatu peaks yks kile olema, et selle labi suudeldes yks partner teist ei petaks?

Mrs Tina Rex

Soitsime kaheks paevaks staap-hotellist valja ning liikusime magisemasse Kesk-Taiwanisse. Magede vahel oli kena Sunmoon lake, mille peal saime pogusa paadisoidu teha.

Raamatumyygi esimese suve ajal raakis yks vanamees kuidas Kentucky moodi kylge lyyakse - tuleb minna baaris naise juurde vaadata talle silma, oelda "Nice tits" ning siis poorata kylg, votta lonks olut ja hakata tyhjast-tahjast juttu ajama nagu oleks see koige normaalsem asi maailmas. Kui Sunmoon' jarvel mootorpaadi peal teiste Euroopa ja Ameerika meestega sargid paikesevotuks ara votsime, ei olnud jaapanlaste imestusel piire - fotokad kisti kohe kotist valja nii et hakkas vaga imelik. Neil vist nii ei tehta? Ameeriklane oli monda aega vist jousaalis elanud ning palvis ka jaapani noormeeste siira imetluse: "Nice body," ytles neist koige julgem.

Lounasoogi ajal tegi yks Austria naljahammas pilti vaagnal oleva kala peast ning naitas seda laudkonnale: "The monster of the Sunmoon lake!"

Paberivabrikus ekskursioonil olles saime valmistada enda kae kujuga mitmekihilisest paberist teose. Tegin enda pildi peale teise kae abil 6-a lisasorme ning keskele Lati lipu - neil pidavat ju olema 6 varvast voi sorme? Austerlased muutusid korra tosiseks - Lati lipp on ju sama mis neil, ainult et toon on tumedam. Tegin sormede otsa ka kyyned ning panin segaduse valtimiseks allkirja: "The hand of a Latvian lady."

Taiwan on yllatavalt puhas, inimesed on vaga viisakad, heatahtlikud ja tapsed. Tehnilisi vidinaid on tohutult. Mida rohkem inimesi seda rohkem peab nendega/yksteisega arvestama ja usun, et just tanu sellele ongi Aasia tiigrid just sel positsioonil nagu nad praegu on? Peab vist tombama selga sargi kirjaga "Rice is so nice," muutma oma maailmapilti ning ylalt alla vaatamise asemel hakata vaatama alt yles.

Ning lopetuseks veel oluline info Orgazmo fannidele - ameerika esindaja selgitas, et filmis figureeriva tugevalt ylekaalulise daami nimi ei olnud mitte T-Rex vaid ametlikum Mrs Tina Rex. T-Rex on teatavasti turannosauruse hyydnimi, kuid selle peavad vaatajad ise tuletama.

Austria vollahuumor

Taastusime sobrapaevast. Yks jaapani kutt oli eriti pehme - kui opetaja palus tal yhe lihtsa lause ette lugeda, passis too tuima pilguga raamatut ja ei osanud midagi oelda. Paeva tipphetke, rahvatantsu (aegluubis aeroobika), filmimine onnestus! Kobatsemist oli aga jarjest vahem kuna tana olid ka koikidel instruktoritel filmikaamerad kaasas - ei saa ju oma rahvale habi teha. Asja voeti jarjest tosisemalt. Kaaskannataja Jurgen lasi perioodiliselt nao (ja osaliselt ka sargi) kylma veega yle, jargisin tema eeskuju. Isegi Sveitsi kutil kes paremaid ja vasakuid kasi/jalgu lootusetult segi ajas, hakkasid lopuks jalakeerutused valja tulema. Jain yleshyppamisega siiski pidevalt hiljaks, kuna kartsin pooldumist.

Keeleopetaja on armas ja energiline keskealine taiwanlanna - oskab oppimise manguks teha ning kasutab palju naljakaid abivahendeid. Kui mone silbi valesti haaldab, siis on tal varuks "punishment" - lahtise suuga krokodillipea, kus tuleb hambaid sisse suruda. Juhuslikult voib ta suu kinni laksata ning see on yllatavalt karm ehmatus. Monele aremale aasialasele hiilib ta selja tagant ligi ning torkab napuga ribide vahele ja teeb piiksuvat haalt kui too jarjekordset hammast hakkab alla suruma...

Grupp tundub suht yhtne olevat; aeg-ajalt kihistub see siiski englis-speaking and japanese-speaking (neid on meist ca 60%) kampadeks. Lemmikjaapanlasele Takitole kinkisin Eesti murumytsi - tyyp oli onnest segi ning kais sellega mooda linnatanavaid ringi. Eestit teavad jaapanlased tanu Barutole - soovitasin Takitol sumomatsi ajal autogrammi kysides see pahe panna.

Lopetuseks. Mehhatroonikadoktorant Austriast raakis valusa nalja, mis nende kodumaa kohta yhes Saksa paevalehes tehti:
"Kui palju on Austrias inimesi?"
"8 miljonit, aga kui koik keldrist valja lasta, siis 16 miljonit!"

P.S. Kaivad jutud, et Verise Litri korraldajatest, Tauno, on endale punase Nissan Micra ostnud ning vastavalt sellele ka oma elustiili muutnud. Uuele autole on vaja uut nime! Kui fantaasiast puudu jaab, siis voin laenata midagi enda Makra nimekonkursist valjajaanute hulgast.

Rattasoit

Plaanisin kirjutada eile ohtul, kuid see loppes tana kell 4 hommikul.

Toakaaslaseks on mul Austria mehhatroonikatudeng Jorgen, kes enne programmi oli juba 2 kuud kohapeal yhes yyrikorteris elanud. Votsin heameelega vastu ta ettepaneku jalgratta peal linnaekskursioonile minekuks. Kuna ametlikult oli Hiinas eile sobrapaev, siis plaanis grupp ohtul yhte kohalikku pubi kylastada. Kavatsesime teha pisikese tuuri ning enne pubiaega tagasi hotelli jouda. Peale pargi ning everything-you-don't-need poodide kylastamist naitas ta mulle parimaid kohalikke baare nii; et sujuvalt joudsime ohtusele grupiyritusele. Oli huvitav tunne yle 8 kuu korraga rohkem kui 1 olu korraga ara juua. Opetaja raakis, et taiwanlased tantsida ei oska ning tanu sellele on klubides peamiselt valismaalased ning pubides kohalikud - piljardit mangides ja tantsuplatsi poole kiigates nagin et see on tosi. Tagasi minnes ekslesime ainult ara ning joudsime alles kell 4 hommikul vaevaliselt ratastel hotelli tagasi. Hommikuses keeletunnis oli palju viltuseid nagusid ning tunne on selline, et see lobu ei ole seda vasimustunnet vaart... Isegi mitte puhkusel olles.

Tegin paar vahvat videot hiina keelt prussivatest valismaalastest, rattasoidust Taiwani tanavatel ning yhest tuumapohmellis olevast jaapani poisist keeletunnis klassi ees. Need lahevad siiski alles siis yles kui Eestis tagasi olen ning juhtme otsa enda katte saan, mille kellegi nouannetest hoolimata maha jatsin. Ja nad lahevad koos tana ylesvoetava tantsuvideoga mis peaks naljakas olema, kuna oleme veel kobad! Hiina karaoke ootab ka oma jarge.

Bowling sucks!

Yldiselt mulle paevakokkuvotete tegemine ei meeldi, kuid kui kui iga paev midagi huvitavat juhtub, siis peaks sellest pohimottest loobuma...

Southern Taiwan University suvepaevadele on tulnud kokku noored Koreast, Indoneesiast, Jaapanist, Austriast, Ameerikast ja mina siis Eestist. Ma arvasin, et sellist hetke ei saabu kunagi, millal pikkuse jarjekorda panekul saaksin olla rivi eesotsas. Koik on suhteline ja soltub kontektsist!

Tana oli lisaks rahvusroa valmistamisele kavas hiina rahvatantsu oppimine, mille meie grupp kannaks ette loputseremoonial - selle jaoks ommeldaks meile ka spetsiaalsed kostyymid. Tants ise meenutab pigem synkroonseid aeglaseid liigutusi (jah, nagu Spice Boys, ainult et riided on seljas), taustaks on lapsehaalega lauldud Hiina muusika, kuhu on lisatud aeglaserytmiline tymakas. Instruktor on vaga pyydlik, kuid kahjuks ei oska ta inglise keelt nii et enamus aega hoiab ta katega peast kinni. Hea vaadata kuidas suured mehed yritavad hullult piinlikult tantsuliigutusi jargi teha kuid ebaonnestuvad tobedalt. Synkroonsusest ei ole juttugi. Keerasin ka ise veidi jama kokku - kui pidin ykskord 7-mehelise rea lopus kaed taga lehvimas yle saali jooksma, ei saanud ma pidama ning koperdasin esimeste seismajaamisel eelviimasele mehele otsa nii et pool rivi oleks ymber kukkunud.

Homme on kavas "Martial Arts," votan kaasa telefoni ning videovoimalusega fotoka!

Silma jai yks kirju tegelane Jaapanist - Tokita on kehaehituselt Mart K.-a sama pikk kuid 2x kohnem tegelane, ta kannab peas kootud hiigelsuurt kaabut ning seljas T-sarki kirjaga "Bowling sucks." Iglise keelt oskab ysna hasti, vastates koikidele arusaamatutele kysimustele viimase silbi kordamisega ning naljakate nagude/zestide tegemisega. Katsun homme salaja pilti/videot teha.

23.aug kuni 5.sept Taiwanis hiina keelt õppimas

Õppida tuleb ainult parimatelt. Samal ajal kui ülejäänud maailm majanduskriisis ägas, jätkus Hiinas ühes vähestena autode eratarbimisse müügi tõus. Tootearenduses ollakse Vana Maailmaga juba võrdne ning tootmine on endiselt väga odav. Kui nii edasi läheb, siis milleks meid, idaeurooplasi, enam üldse vaja oleks? Tulevikku ette nähes otsustasin end teemaga rohkem kurssi viia - äkki kukub Euroopa majandus kunagi täidsa kokku ning ainuke normaalne töö oleks hiina jõukatele turistidele kalapüüdmise õpetamine?

Ehk Southern Taiwan University kaks nädalat hiina keele kursusi. Õhtul lubati kultuuriprogrammi - ettevalmistavas mailis paluti saata enda riiete mõõdud ning kavas oli paljulubavalt kirjas "chinese dances."

Imestama pani ainult see, et olin ainuke stipendiumile kandideerija...

Maailma Parima Karaski retsept!

Suve lõpupoole olen käinud päris palju mööda Eestit ringi luusimas; viimati käisin Pärnu maakonnas Kurgja vabaõhumuuseumis, kuhu C. R. Jakobson omal ajal näidistalu rajas. Et ringkäigu ajal külastajate kõht pilli lööma ei hakkaks, pakutakse ettetellimisel võimalust maitsta ehtsat talutoitu - karaskit.

Mulle hakkas see roog niiväga maitsema, et mõtlesin seda kodus ise järgi proovida. Tulemus ületas igasugused ootused - avastasin kuidas retsepti nii muuta, et valmiks Maailma Parim Karask! Kade ma ei ole ja jagan allpool lahkelt kuidas seda teha:

Kõigepealt tuleb anumas segada kokku järgmised komponendid:
3 muna
1 teelusikatäis soola
1 teelusikatäis soodat
3 supilusikatäit suhkrut
1 liiter hapupiima (kui ei ole siis keefir sobib ka)
odrajahu kuni 0,5 kg (vaadata silma järgi, et tainas tuleks piisavalt vedel; nagu pannkoogitainas)

Valmistada ette ahjuplaat, määrides seda võiga, ning valada seejärel tainas plaadile. Plaat taignaga eelkuumutatud ahju (250 kraadi) ja hoida seal ca 20 minutit, kuni karask on kergelt kuldpruunikas. NB! Ärge laske end heidutada sellest, et küpsenud karask noaga torkides veidi taignalik tundub - ta peabki nii jääma.

Olleks roa ahjust välja võtnud, tuleb ta katta riidetükiga ja jätta tahenema. Ei tohi anda järgi kiusatusele karaskit kohe sööma hakata - ta ei ole veel valmis! Kõige tähtsam osa Maailma Parima Karaski (jah, veel parem kui Kurgjal pakutu!) valmistamisprotsessist on veel ees. Veidi äärest nokitseda-maitsta on siiski lubatud.

Minna varakult magama (koguni kell 21 õhtul kui võimalus on) ning panna äratuskell kella 4 peale hommikul. Unustasin mainida, et karaski valmistamisel tuleb jälgida ilmateadet - järgmine päev peab olema ilmtingimata vihmane!

Hommikul ärgates lõigata karask lahti ja panna võileivakarpi, seejärel panna selga metsakannatavad riided, selga vihmakeep, jalga kummikud, võtta kaasa spinning ja minna koos sõbraga kalale. Väljasõit ei tohiks nihkuda hilisemaks kui 5:05 NB! Tuleb jälgida, et muud toitu peale karaski ei oleks kaasa võetud; erandiks oleks termos suhkruta piparmünditeega!

Seejärel sõita Tallinnast ca 60 km kaugusele Jõele ning alustada kalapüüki üsna pidevas paduvihmas. Valida jõelõik mis on kaardil märgistatud kui "võsa," "niiske pinnas" ja "inimtühi." Ragistada mööda jõekaldadaid kuni kella 14:30'i - mitte lasta end heidutada halvast ilmast, raskesti läbitavast maastikust ning kaaslase puusadeni vettevajumisest! Selle aja jooksul tuleb püüda kinni 4 ahvenat (suurimad soomuskatte lõpuni 22 cm), 3 alamõõdulist haugi (lasta tagasi!) ning 2 haruldast ja kaitse all olevat lõhe sugulaskala harjust (ca 15 ja 25 cm ning lasta kindlasti tagasi!). Loobuda umbes 7-t landist, mis tuleks visata kinni nii kaldataimestikku, puuokstesse kui ka veealustesse rontidesse. Karaskit ja teed tuleb kogu aeg kaasas kanda, kuid neid mekkida on vahepeal keelatud!

Kui mõne karaskihuviline soovib teada milline üks harjus välja näeb, siis siin ta on! Nagu tavaline heeringas ainult suure ülauimega. Kuna selle kala püük on keelatud ja tegemist on väga õrna loomaga, peab tema õnge otsa sattumisel käituma üliettevaatlikult - võimaluse korral üldse mitte kaldale tõmmata vaid vabastada juba vees.

Kui kell saab 14:30, siis minna tagasi autosse, panna soojendus põhja, et riideid vähegi kuivemaks saada ning võtta kotist välja võileivakarp karaskiga ja termos teega. Maailma Parim Karask on valmis!

* * *

Pärnu puhkuse ööd veetsime Vigala residentsis, kus kütsime suitsusauna ja ma suitsetasin oma elu esimese resti kalasid. Saagiks tonkaga vimb, ahven, kiisk; ujukiga maisiga 12 särge (2 suurimat 24 cm soomuskatte lõpuni) ning ussikesega viidikas ja kiisk.

Üllatuskülaline merest - vastu hommikut leidis tonka sõnnikuussi üles üks vimb (ca 30 cm), kes oli kurguni täis puruvanasid ning tigusid (koos kodadega)

Tonkat ei tohi Vigala jões õues toimetades üle tunni järelvalveta jätta - kitsas sängis voolava jõe veetase võib vihmaga väga kiiresti muutuda.

Trullakad maatüdrukud on kaduv legend / Otsajõgi

Meeste (ja kadedate linnanaiste) suus liiguvad jutud, et maal kasvavad ikka ülekaalulised tütarlapsed. "Trullakad" ja "matsakad" olevat maatüdrukud tänu sellele, et talutöö nõuab nii tugevaid mehi kui ka naisi. Vallalised talutüdrukud pidid ennemuiste külaüritustel kandma mitut paari sukkpükse, et kintsud paksemad näiksid - selle kriteeriumi järgi valis noor taluperemees endale kaaslast! Kuidas on lood aga tänapäeval, millal enamik füüsilisi töid teevad ära masinad?

Kuna info uute iluideaalide kohta levib kiiresti tänu noorte järjest kasvavale internetiosavusele, ei ole teadmatusega enam probleeme. Küsimus on ainult kuidas olla sale ning seda just maapiirkonnas, kus seda soosivaid teenuseid napib? Näljutamine teeb küll peenemaks kuid ei pruugi seda õigest kohast teha? Ainuke tervislik lahendus oleks sport ning kipun uskuma, et ratta- ja jooksuteede rajamine maa-asulatesse tundub olevat toimiv idee - minimaalsete hoolduskuludega maksimaalne kasu!

Nii mõnigi Don Juan oleks autol piduri põhja vajutanud kui ta sel nädalavahetusel Järvamaal Koeru ning Ervita vahel oleks sõitnud - rattatee tee kõrval oli täis kohalikke sportlikke naissoost tibinaid. Et käsipidur peale ning konjakipudel tordi ja lilledega kabasnikust välja! Enam ei pea ka kartma, et tugevate maapoiste käest pasunasse saab - ka nende füüsilise töö hulk on vähenenud ning muutumas pigem asjatundja rolliks nuppude ja kangidega masinate juures. Sport ja eriti jooksmine/kõndimine/jalgrattasõit/rulluisutamine ei tundu suguküpsete isaste hulgas eriti populaarne olevat; palju lõbusam on vanu autosid ja mopeede putitada ning miks mitte mõnikord bussipeatuses väikse õlle teha? Kuni vallavalitsused lõpuks matsu lahti ei jaga ning mehi sporditegemises naistele järgi ei aita - näiteks hakata küla keskele (või bussipeatustesse) ühiskondlikke poksikotte üles panema.

* * *

Sama jabur nagu legend paksudest maatüdrukutest on see, et maal elavatel noortel pole peale joodiku elukutse muud tulevikku valida. Erand kinnitab reeglit! Nägin Märjamaa Säästumarketis ühte perekonda: ca 25 aastased mees ja naine tundusid läbi elavat väga rasket pohmelli; naisel rippus käekõrval väike poiss. Pereisa vaatas mulle altkulmu otsa ning vastu liikudes tõukas õlaga provokatiivselt ning lipsas must kassajärjekorras ette. Naine luges mälu järgi kõva häälega ette, mida nad ostma tulid: "Sikspäkk, pudel viina ning kaks pakki suitsu... see oli vist kõik? Sa ei mäleta, kas oli veel midagi?"

Kui perekond oli ostude eest tasunud ning hakkas uksest välja minema, turgatas mehel äkki: "Muidugi! Leib jäi ostmata!" ning ta liikus tagasi riiulite vahele.

Vähemalt on perekonnas prioriteedid paigas.

* * *

Loomulikult sai ka kalal käidud - Väinjärvest ussiga üks ahven ja latikas, maisiga 12 särge (suurim 24 cm). Ketasunna särge võttis 45 cm haug ning pages sellega ca 10 m sügavusse roostikusse. Linaskid jäid koha sissesöötmisest välja püüdmata.

Teine retk toimus Põltsamaa jõele - Endla looduskaitseala soode vahel leidub lõike kus inimasustust pole pea kümnete kilomeetrite peal ja kuhu isegi matkajaid eriti ei satu. Spinningu viskamine oli eraldi teadus - jõgi oli risti-rästi puid täis langenud ning lisaks pidi arvestama vohavate vesikasvude ning tihedate põõsastega. Sellest hoolimata õnnestus välja meelitada 3 pirakat ahvenat ning üks pisike haugipoiss, kes jõkke tagasi rändas - tegijaks oli rohelise keha ning punase kurgualusega kummikala. Kuna viskamine oli päris riskantne (landi kinnijäämise oht) proovisin sama rakendusega lõpuks edukalt ka vetikaakendes tirgutamist.

Eriline on otsida liikumisteid võsastunud ja üleujutatud jõekallastel - tekkis selline Põhja-Ameerika maadeavastaja tunne. Algul püüdsin liikuda mööda loomade radu (karu ja mingite sõraliste omad), kuid tundub, et neile meeldis liikuda pigem risti kui piki jõge. Hakkasin pirtsutama ning lõpuks rajasin läbi kõrkjate ja võsa enda liikumisteed ning enda purded üle kraavide. Kahju, et kõik väiksemadki geograafilised avastused juba tehtud on ning kõik kohad oma avastajate järgi nimed saanud (Livingstone' järv, Pede jõgi jt).

Järsku kostis teiselt poolt kallast südantlõhestav röögatus, kus onupoeg endanimelisi teid rajas. "Kas ründas karu või 10 kilone kupuvaht õnge otsas," mõtlesin. Sugulane leidis aga lihtsalt koprauru ning kukkus sinna puusadeni sisse. "Ropendab, järelikult elab!" tõdesin.

Veidi pilte ka:

Nalja pärast sai käidud kalal ka koduhoovis - Linnahalli ja endise Patarei vangla vahel. Öine lestapüük reaalseid tulemusi ei andnud, küll aga esteetilisi. Vesi tundub olevat puhas ning laht on ahvenamaimusid täis - mõne aasta pärast on siin päris huvitav...

Väikese linaski kättesaamine oli ülimalt harv, kuna viimased on erakordselt kartlikud - siiski on mõned kiiksuga veekogud, mis seda võimaldavad.

Ka kassipoega hakkas huvitama ühe magistritöö sisu

Igas pulmas on oma Pulmajobu!

Mulle meeldivad traditsioonilised pulmad, kus Pulmavanale aktiivsetena tunduvad inimesed peavad ühe teatud rolli välja mängima. Mõtlesin, et see pulm on esimene kus ma mingi asjapulk olema ei pea, kuid võta näpust - teenimatult pandi rinda silt "Naistelemmik" ning pisteti pihku väljakutsuva tooniga huulepulk. "Naiselemmik" oleks nimetamisele järgnevat tegevust siiski paremini kirjeldanud - olin kohal kaaslasega. Tegelasi on veel palju: Ämmakallistaja, Pruudiasendaja jt. Ühe noore näitleja pulmas oli ühe tegelase nimi Targutaja kes pulmalauas noorpaari teemal sõna võttis, teda täiendas Targutaja Abi ning lõpuks oli ka Kriitik, kes nende ühise pühenduse põrmustas. Usun, et sinna pulma oleks võinud vabalt ka pileteid müüa.

Igas pulmas (ning kindlasti ka mõnel teisel peol) antakse üsna tihti välja tiitel "Pulmajoodik" (Pulmakõri, Pulmatipsutaja, Pulmaalkohoolik vm), kellel on õhtu kujunedes ning alkoholi tarbides potensiaal saada Pulmajobuks. Kes ei teaks toredaid inimesi kes alkoholi tarbides tõelisteks vaimseteks ja füüsilisteks hävituspataljonlasteks muutuvad. Neid inimesi kardetakse, kuid kutsumata ka jätta ei saa; muidu kutsutakse pulmakorraldajaid kuivikuteks ning pulmad ise võivad ka igavad olema kippuma. NB! Vabandan südamest kõikide toredate inimeste eest, kes suudavad peol Pulmajoodiku raamidesse jääda!

"Pulmajobu" tiitli võiks anda julgelt juba pulma alguses kõikidele meesisikutele, kes on täis peaga teada tuntud vigurvändad ning kipuvad kontrolli kaotanuna tekitama pulmalistele (heal juhul ainult endale) igasugu probleeme.
"Kodanik X on täna Pulmajobu ning tema ülesanne on selles pulmas end korralikult täis juua ja võimalikult palju s*tta keerata. Näiteks varastada lauahõbedat, lõhkuda ja määrida pruudiröövi käigus pruudi kleit, öösel isamehega kakelda, lüüa külge abielunaistele, purustada nõusid ja mööblit ning oksendada täis tualeti kraanikauss! Lärmamisest rääkimata!"

Selle rolli tähtsusest ning asendamatusest saadakse aru pärast pulmi - tänu sellele jäävad pulmad inimestele paremini meelde ning tekivad legendid. Enam ei ole mitte lihtsalt Kati ja Mati pulm vaid "Pulm kus Saamuel üksi kogu pulmaviina ära jõi, pruudi vanematega tüli noris, Ferdinandi naisega ära kadus ning aknast alla pulmamõisa seina peale toreda triibu oksendas." On, millest hommikulauas rääkida. Ägedad mälestused võivad olla rohkem väärt kui tekitatud moraalne ning reaalne kahju - see otsus on aga pruutpaari langetada.

Nagu omaette kaasaegsete romantiliste kangelaste liik, kes otsivad oma võimalust. Tänapäeva ühiskond ei luba kangelastel kusagil särada või kui lubab, peab selleks liiga palju vaeva nägema ning kade eestlane teise õnnestumist naljalt tunnistama ei kipu. Nagu kapten uppuvalt laevalt, läheb Pulmajobu oma töö teinuna pulmas alati viimasena magama - isegi siis kui kõik on juba üles tõusnud ning pulm ammu läbi.

* * *

Kell oli juba 2 ning otsustasin pisut silma looja lasta - kell 5 hommikul hakati ukse taga lõhkuma ning ei saadud kuidagi eesti keeles aru, et ruum juba hõivatud on. Nii ca 15 minutit, kuni enne minu kannatuse katkemist nad lahkuda otsustasid. Seejärel leidsid pulmajobud endale uue mänguasja - klaveri; mis õnnetuseks asus meie toale piisavalt lähedal. Seda ei suutnud ma enam taluda, tõmbasin hommikumantli selga ja läksin kaema, mida kaks ülenapsitanud täismeest suudavad ühest muusikariistast järjekindlalt välja võluda.

Üks džentelmenidest istus mõmisedes klaveritooli peal ning lõi klaviatuuri aeglaselt kuid pidevalt käelabade ning peaga, teine seisis püsti jalad pedaalidel ning klimberdas energiliselt. Ülejäänud pulmalised olid juba magama läinud. Suutsin neile seekord õnneks oma mõtted selgeks teha.

"Mäks (nimi muudetud), lähme pidutseme üleval edasi!" ütles energiline tüüp oma kontaktivõimetule partnerile, kes pea norus lalisedes kuidagi kõndida üritas. Esimene oli tõmmanud selga seljakoti, kuhu korjas kõikvõimalikke poolikuid alkoholipudeleid.

* * *

Elu TOP 50 hetkede andmebaas sai lisa, kui mul võimaldati osa võtta kahepäevaselt jahireisilt Soome. Ülimalt liigendatud graniitkaljudega saarestikust sihtpunkti sõitmine oli uskumatult ilus - mitte nii võimas vaatepilt kui Norra fjordides kuid kui palju ikka tavalisele tagasihoidlikule eestlasele õnnelikuks olemiseks vaja on?

Kõik vastutulevad jahtidega sõitjad tervitasid meid, kuid sadamasse minnes vaadati minu lehvitustele kõõrdi ning ei vastatud. Ei saanud enne aru mis toimub kui enda selja taha vaatasin - tekil tuigerdas hambad laiali käes tops Gin'iga üks täismees; ilmselt arvasid kohalikud pensionärid, et olen temaga samas konditsioonis.

Kaasavõetud spinningut lubas saarevalvur muiates tasuta proovida vaid supelrannas - suutsin siiski üllatada ning tunni ajaga 2 ahvenat ning 2 haugi (üks alamõõduline ning teine 43 cm) grillseltskonna rõõmuks pöörlevaga välja võluda.

Hommikul tagasi minnes palus üks perekond abi spinninguga ühe vettekukkunud käterätiku väljaõngitsemisel. Sellega sai poseeritud nagu suure kalaga.