Igas pulmas on oma Pulmajobu!

Mulle meeldivad traditsioonilised pulmad, kus Pulmavanale aktiivsetena tunduvad inimesed peavad ühe teatud rolli välja mängima. Mõtlesin, et see pulm on esimene kus ma mingi asjapulk olema ei pea, kuid võta näpust - teenimatult pandi rinda silt "Naistelemmik" ning pisteti pihku väljakutsuva tooniga huulepulk. "Naiselemmik" oleks nimetamisele järgnevat tegevust siiski paremini kirjeldanud - olin kohal kaaslasega. Tegelasi on veel palju: Ämmakallistaja, Pruudiasendaja jt. Ühe noore näitleja pulmas oli ühe tegelase nimi Targutaja kes pulmalauas noorpaari teemal sõna võttis, teda täiendas Targutaja Abi ning lõpuks oli ka Kriitik, kes nende ühise pühenduse põrmustas. Usun, et sinna pulma oleks võinud vabalt ka pileteid müüa.

Igas pulmas (ning kindlasti ka mõnel teisel peol) antakse üsna tihti välja tiitel "Pulmajoodik" (Pulmakõri, Pulmatipsutaja, Pulmaalkohoolik vm), kellel on õhtu kujunedes ning alkoholi tarbides potensiaal saada Pulmajobuks. Kes ei teaks toredaid inimesi kes alkoholi tarbides tõelisteks vaimseteks ja füüsilisteks hävituspataljonlasteks muutuvad. Neid inimesi kardetakse, kuid kutsumata ka jätta ei saa; muidu kutsutakse pulmakorraldajaid kuivikuteks ning pulmad ise võivad ka igavad olema kippuma. NB! Vabandan südamest kõikide toredate inimeste eest, kes suudavad peol Pulmajoodiku raamidesse jääda!

"Pulmajobu" tiitli võiks anda julgelt juba pulma alguses kõikidele meesisikutele, kes on täis peaga teada tuntud vigurvändad ning kipuvad kontrolli kaotanuna tekitama pulmalistele (heal juhul ainult endale) igasugu probleeme.
"Kodanik X on täna Pulmajobu ning tema ülesanne on selles pulmas end korralikult täis juua ja võimalikult palju s*tta keerata. Näiteks varastada lauahõbedat, lõhkuda ja määrida pruudiröövi käigus pruudi kleit, öösel isamehega kakelda, lüüa külge abielunaistele, purustada nõusid ja mööblit ning oksendada täis tualeti kraanikauss! Lärmamisest rääkimata!"

Selle rolli tähtsusest ning asendamatusest saadakse aru pärast pulmi - tänu sellele jäävad pulmad inimestele paremini meelde ning tekivad legendid. Enam ei ole mitte lihtsalt Kati ja Mati pulm vaid "Pulm kus Saamuel üksi kogu pulmaviina ära jõi, pruudi vanematega tüli noris, Ferdinandi naisega ära kadus ning aknast alla pulmamõisa seina peale toreda triibu oksendas." On, millest hommikulauas rääkida. Ägedad mälestused võivad olla rohkem väärt kui tekitatud moraalne ning reaalne kahju - see otsus on aga pruutpaari langetada.

Nagu omaette kaasaegsete romantiliste kangelaste liik, kes otsivad oma võimalust. Tänapäeva ühiskond ei luba kangelastel kusagil särada või kui lubab, peab selleks liiga palju vaeva nägema ning kade eestlane teise õnnestumist naljalt tunnistama ei kipu. Nagu kapten uppuvalt laevalt, läheb Pulmajobu oma töö teinuna pulmas alati viimasena magama - isegi siis kui kõik on juba üles tõusnud ning pulm ammu läbi.

* * *

Kell oli juba 2 ning otsustasin pisut silma looja lasta - kell 5 hommikul hakati ukse taga lõhkuma ning ei saadud kuidagi eesti keeles aru, et ruum juba hõivatud on. Nii ca 15 minutit, kuni enne minu kannatuse katkemist nad lahkuda otsustasid. Seejärel leidsid pulmajobud endale uue mänguasja - klaveri; mis õnnetuseks asus meie toale piisavalt lähedal. Seda ei suutnud ma enam taluda, tõmbasin hommikumantli selga ja läksin kaema, mida kaks ülenapsitanud täismeest suudavad ühest muusikariistast järjekindlalt välja võluda.

Üks džentelmenidest istus mõmisedes klaveritooli peal ning lõi klaviatuuri aeglaselt kuid pidevalt käelabade ning peaga, teine seisis püsti jalad pedaalidel ning klimberdas energiliselt. Ülejäänud pulmalised olid juba magama läinud. Suutsin neile seekord õnneks oma mõtted selgeks teha.

"Mäks (nimi muudetud), lähme pidutseme üleval edasi!" ütles energiline tüüp oma kontaktivõimetule partnerile, kes pea norus lalisedes kuidagi kõndida üritas. Esimene oli tõmmanud selga seljakoti, kuhu korjas kõikvõimalikke poolikuid alkoholipudeleid.

* * *

Elu TOP 50 hetkede andmebaas sai lisa, kui mul võimaldati osa võtta kahepäevaselt jahireisilt Soome. Ülimalt liigendatud graniitkaljudega saarestikust sihtpunkti sõitmine oli uskumatult ilus - mitte nii võimas vaatepilt kui Norra fjordides kuid kui palju ikka tavalisele tagasihoidlikule eestlasele õnnelikuks olemiseks vaja on?

Kõik vastutulevad jahtidega sõitjad tervitasid meid, kuid sadamasse minnes vaadati minu lehvitustele kõõrdi ning ei vastatud. Ei saanud enne aru mis toimub kui enda selja taha vaatasin - tekil tuigerdas hambad laiali käes tops Gin'iga üks täismees; ilmselt arvasid kohalikud pensionärid, et olen temaga samas konditsioonis.

Kaasavõetud spinningut lubas saarevalvur muiates tasuta proovida vaid supelrannas - suutsin siiski üllatada ning tunni ajaga 2 ahvenat ning 2 haugi (üks alamõõduline ning teine 43 cm) grillseltskonna rõõmuks pöörlevaga välja võluda.

Hommikul tagasi minnes palus üks perekond abi spinninguga ühe vettekukkunud käterätiku väljaõngitsemisel. Sellega sai poseeritud nagu suure kalaga.