JOOGA!

Tore on näha arukaid inimesi, kes on oma kodutöö ära teinud ning oskavad rääkida. Olin varem tunnistajaks, kuidas meie kontorisse tuli üks noor daam. Sõbra sõber tundis teda ning oskas rääkida, et too on üks tark ja tore inimene: oli antud eriala peal heade tulemustega töötanud ning ka peaaegu magistrant. Ainult intervjuule tulles ei olnud too õnnetuke teinud preapproachi (ehk kodutööd ehk firma kohta internetist andmete hankimise) ning ei osanud midagi rääkida isegi kolme osaniku kohta.
Täna kontorisse tulnud kandidaat oli aga teisest puust - ta oskas ka igaühe kohta kontoris midagi öelda. Isegi mind mäletas ta TLÜ aktivismi ajast kui vunts, kes keeltemajja plakateid üles pani.

Tuleb meelde lugu ühest õnnestunud tööintervjuust. Tüdruk õppis nimelt pähe kõikide töötajate ees ja perekonnanimed, nende hobid ja kasutas neid tööintervjuu ajal! "Jaa, sind hr Juhan J., imetlen ma sest olete juba 10 aastat tegelenud vesiaeroobikaga. Kus me jäimegi? Millal tööajad on?" See töötas ja töötab muide siiani.

Preparation is everything! Kuid sellega mõjutad vaid enda vastas olevat inimest ning seal ei pruugi paista välja sinu tõelised oskused. Ning tööandja ei suuda oma hämmeldust alla suruda. Ning, mida kõrgema enesehinnanguga, seda ebatõenäolisemalt soovitakse teda tööle võtta. Õppides tundma enda vastas olevaid inimesi, oled võimeline õhukese sulega nende eneseuhkust kõditada. Ja täiuslik töötaja on olemas. Seda õpetavad kõik CV portaalid tööotsijatele.

Tean samas, et kui pean ise kunagi olema tööandja laua taga, siis analüüsiksin lisaks teisele inimesele ka endas tekkivaid tundeid. Nimesid-fakte on väga kerge pähe õppida...


Avalikest suhetest. Avastasin, et mitmetel sõpradel on valearusaam nagu oleks PR reklaam ning ei osata selle kasust aru saada. Selgitaksin seda allpool nii hästi-halvasti kui oskan. Reklaam on see, kui sa maksad raha, et mingi lehepinnaga teha seda mida iganes tahad. Võid panna sinna oma vanaema või koera pildi, väita pea ükskkõik mida värvilisel kireval taustal. Aga olen kindel, et pühendad reklaamile täidetud lehekülgedele vaid mõne sekundi, kui sedagi. PR on avalikkusega auhtlemine - pakkuda midagi niivõrd huvitavat, et sellest sünnib zanr, mida inimesed tahavad lugeda. Huvitav artikkel, arvamus, uudis vms. Ja mitte mingi kiidulaul vaid adekvaatne, usutav värk. Ning küsiks, kumb on parem - kas maksta raha selle eest mida rahvas jälestab või selle eest, mis tundub huvitav?


Tallinna Ülikooli tudengiteater teeb ühte tükki Tiramisu, sihtgrupiga vallalised ja kompleksivabad mehed ;)
www.zone.ee/tlyteater

Viimasel ajal on sõbrad hakanud rääkima alkoholist mitte nii positiivses toonis - täna sain teada, et tööjuurest on Lauri olnud 2 nädalat kaine; Artur rääkis, et hoiab peale Erki sünnipäeva alkoholist mõnda aega eemal (nad jõid hotellis kuni 12i päeval kangemat napsu) ning Martki (see uue pusaga) rääkis, et oli ostnud ühe õlle peale trenni kuid see polnud maitsnud. Ise olen oma valiku üle õnnelik - kõik on nii selge, mõistus on terav ning hea olla. Praegu tekitab mõte end segi juua väikest vastikust ning mõistmatust.

Allpool kõigile lubatud joogaharjutused. Nagu ütlesin Jessele - kui ei meeldi, saad raha tagasi!