Kallid inimesed

Inimressursi väärtus...
Inimesed tulevad hommikul tööle, võtavad oma läptopid välja, kirjutavad ja teevad aeg-ajalt telefonikõnesid. Kui need inimesed kaoks, ei oleks ka firmat. Kui isegi nende läptopid jääksid, ei oleks sellest kaua abi. Rong võib küll kiiresti liikuda aga kui sinna enam sütt alla ei pane siis jääb ta mingi aja pärast ikka seisma...
Meie kontor 2006. aastal moodustas müügikäive 5,2 miljonit krooni (kasum 2,6), mille tekitasid praktiliselt 5 inimest oma ajudega! Iga klikitud tähe eest tuli mingi summa firma arvele.. Tõeline infoühiskond!
Või nagu need dzentelmenid (ühe sõbranna mees on seal juhataja): www.insidecom.ee - filosoofia on päris asjalik.
Teadmisorganisatsioon teadmisorganisatsiooniks. Minimaalsete kulude juures pakkuda midagi niivõrd vajalikku, et inimesed on nõus selle eest maksma. Ja palju. Kuid kuidas hoida tarku inimesi ja garanteerida tarkuse edasiandmine 300 aasta vältel? Sest just seda on teinud üks kindlustusfirma kes täna Eestisse tuli...


Meie oma auhinnatud "Sügisball" on juba vana teema, aga jõudsin sinna alles nüüd. Ukse peal ütlesid Sw Jaak ja Sw Maria, et ma kas vihkan või armastan seda filmi -vahepealset varianti ei ole.

"Kuidas film meeldis?" Kuna kasvasin üles Lasnamäel, siis tekitas päris korraliku liikumise ja äratundmisrõõmu-kurbuse. Aastaaeg oli ka vastav valitud.
Mitu korda vaatan ma ainult neid filme mis on naljakad ("Orgazmo") või seikluslikud ("Lord of the Rings"); märulid, õudukad ja lihtsalt sürritõmbamised eriti ei eruta.

Minus tekitas film palju mõtteid ja kiskus kaasa - ehe kogemus, nagu oleks ise seal sees olnud, tekitas tahtmise lõpus ameerikalikult püsti tõusta ja plaksutada. Kuigi film ise rääkis karpides elavatest inimestest, kes tahavad kõik õnnelikuks saada; ja peavad teisi mõttetuteks. Ja ainult alkoholiuimas tekib mingi naer või hea tunne (Siga n..s kurge!)

Milline on retsept sellise elu vastu? Kas kolida Lasnamäelt ära, hoiduda alkoholist või hakata usklikuks?


Varem olen üritanud kogu hingest deprekafilme vältida, kuna kardan, et sealt võib väike pisik minu ellu lennata. Seekord oli hirm asjatu - teekond Kosmos-Kalamaja tundsin end hoopis hästi ja kergelt.