...oli 10-a Harrastusteatrite Riigifestivali T-Teatri slogan. Üritus ise toimus Võru kultuurimajas "Kannel." Äge oli näha lisaks noorematele ka vanemaid inimesi, kes ennast teostavad. Ka 50 aastaselt saab tõmmata!
Kauaaegne bussisõit on parim viis panna keskendumishäiretega inimesi õppima.
Magamise jaoks oli meie grupile ette nähtud klassiruum ja kaks matti, mille peal magasime kui silgud tünnis. Öösel äratas meid üles ühe teise ülikooli Tudengiteatrist üks härra kitarriga - naised oli jumalast pöördes, muudkui palusid tal mängida ja jääda veel minutiks. Kutt mängis kuni kuni kõik ära tüdinesid, siis otsustas magama tulla (mitte minna) - sadas meie naiste keskele. Õnneks jäi üks tüdruk minu ja tema vahele, aga see mis järgnes oli ikkagi kohutav. Ma ei tea ise mis on norskamise sõnum ürgses looduses, olen kindel, et seda saavad endale lubada vaid kõige suuremad ja vägivaldsemad loomad. Äkki on selle funktsiooniks teistele isastele märku anda, et alfa isane on koopas ja praegu ei ole mõtet tema emaseid puudutada!
Viimane analoogne kogemus oli mul ka Võrus, Meegomäe lahingukoolis, kus oli 25 meest toas kellest kolmandik olid norskajad. Siis päästis olukorra kaasvõitleja kes mulle oma teise paari kõrvatroppe andis.
Olime koos ühes paadis ja otsustasime, et midagi on vaja ette võtta. Äratamine ei andnud mingeid tulemusi. Marta proovis kuti nina kinni suruda - üllatuslikult see mõjus. Kuna ööbisime klassiruumis, siis pidime midagi käepärastest vahenditest välja mõtlema. Pabersalvrättidest kõrvatropid ei aidanud. Proovisime siis tema nina Õigekeelsus Sõnaraamatu vahele panna ent ta lükkas selle ära. Seejärel valmistasime paberist tampoonid mida Marta talle ninasõõrmetesse üritas toppida. See aitas kuid õige pea õngitses tüüp need oma ninast välja. Olukord tundus meeleheitlik, seda ei parandanud ka veidi hilisemana peolt saabunud Tõnu. Ta oli alustanud õllega reede õhtul, jätkanud konjakijoomisega laupäevase hommikukohvi juurde, joonud vahepeal kõike mis võimalik ning otsustas nüüd sõpru otsima tulla. Tema kontsert ei olnud nii suurejooneline ent muljetavaldav siiski.
Vastu hommikut toppisime ühe suure tropi asemel kutile sõõrmetesse mitmeid väikeseid kuulikesi, mida tal ei õnnestunud kätte saada ja norskamine vähenes. Kombineerides selle kõrvatroppidega sai paar tundi lõpuks ikkagi magatud.
Olen juba kolmas pühapäev järjest vanemate juures - teen vist järgmise aasta normi täis. Head isadepäeva - vanamees on juba kurat teab kui vana aga hobiks on maratonisõitmine nii suuskadel kui rattal, Saue Lionsite juhtimie ja möllab ringi niisama. Käivad emaga line-tantsus pikemat aega ja õpivad youtubest sammusid. Lisaks teevad joogat, ehitavad potte ja korrastavad Vigala maakodu. Alkoholi ei tarbi, suitsu ei tee.
Igaljuhul on isa viimase kuuga ikka mitu kilo alla võtnud ja kõvasti energilisem. Nimelt on olemas mingi Tiibeti 6 harjutuse hommikuvõimlemise süsteem, mis hullult energiat annab. Normaalsed inimesed harivad end kehaliselt kogu aeg mitte siis kui mingi huvitav võistlus, väljakutse tulemas on. Väikeste asjade tegemisel regulaarselt on imelised tulemused - proovin selle asja ka järgi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Margus, sa oled produktiivne, ja üdini positiivne.
Millal sa õele (laias laastus tähendab see ka siia Punase mere äärde mulle) külla tuled?
Ole muhe :)
J.
Post a Comment