plokk

Motiveerivaks olukorraks tuleb nimetada juhtumit, kus sa enda arust midagi väga head teed, kuid publik arvab risti vastupidi. Eelmisel nädalal oli neid koguni kolm:

1. Insenerimehaanika loengus esitasin uhkelt kodutöö (mööda ühte otsa jäigalt kinnitatud nelinurksele plaadile mõjuvad jõud ja jõumomendid, lisaks oli ühe serva juurde ka mingi plokk kinnitatud) enne tähtaega. Õppejõud vaatas seda korra, läks seejärel klassist välja ja tuli tagasi. Vahepeal kostus väikest naerukõminat kah. "Me vaatasime koos teiste õppejõududega, et kogu oma 40 aastase karjääri jooksul ei ole ma märganud tööd kus jõu vektorid on nii valesti määratud. Lugege palun Topniku õpik uuesti läbi." Tõsi küll - ajasin cos ja sin segamini - siililegi on selge, et cos on lähikaateti ja sin nurgast vastaskaateti ning hüpotenuusi jagatis!
2. Tööjuures kirjutasin endaarust jube originaalse artikli valmis ja andsin targemale kolleegile ülekontrollimiseks. Too vaatas tükk aega ja teatas, et see on pigem koolikirjand kui arvamusartikkel. Tuli meelde kuidas põhikoolis see mulle väga südamelähedane oli (keskas läksin pätiks) pea alati loeti mu kirjutisi klassi ees ette. Üks vana koolivend meenutas, et olin töinanud, kui ei saanud mitte "5" vaid "5-." Ise ei mäleta, aga mine sa tea, äkki ta ikka ei valetanud.
3. Koosolekul pidime pakkuma ideid ühe alkoholifirma jõulukampaaniaks. Tuli nii hea mõte, et pidin teiste jutule vahele segama. Pakkusin välja teha jõulukalender, kus iga kuu lahtri sees (selle sissekirjutusega registreerin selle enda copyks!) on pudel antud firma toodangut. Ühte kasti mahub vist ka parasjagu 24 pudelit? Ja sama kast keerata korgid küljele ja üles panna sang! Vaimustushüüde asemel ütles boss: "Margus, su ideed on liiga laiaampluaassed. Jätame seekord siiski valitsuse omale kohale, eks!"

Ideid on mul rohkem kui jõuan teostada. Aga need on toored ja nende töötlemine on see, mis on oluline. Lihvija saab rohkem palka kui teemandi leidja.

Käisin hiljuti end rahvusraamatukogus täiendamas ja ostsin 2 ideed. Enese lohutamiseks kaevasin nad oma ajust välja.

1. Praegusel segasel ajal on eri äriliste teenuste erialad rohkem või vähem osaliselt kattuvad. Turundus, ürituste korraldamine, müük, koolitamine, reklaam, PR, juura jne. Klienti ei tohiks huvitada see mis teenust ta täpselt sisse ostab - kõige efektiivsema kokteili saavutab kui neid omavahel integreerida. Aga kui palju sellised firmasid Eestis või maailmas on? Laia silmavaatega inimesed kes teavad täpselt kõikide erialade võimalusi, milliseid teadmisi millal kasutada ning mida millega kombineerida? Ja mis võiks olla selle kontseptsioon: "pakume kõike," "lahendame probleeme," "terviklahendus." Idee võib olla hea, aga rahvas ei oska seda veel kasutada.
2. Selle idee copysin ühe turundusraamatu vahel olevalt artiklilt. Toote väljatootmisel üritatakse liiga palju mõelda inimeste "soovidele." Kõik need igavad euroautod on tekkinud tänu sellele, et keegi üritas leida mingit keskmist. Aga erilised ongi need asjad mis sünnivad ühe, teisiti mõtleva inimese peas. Kes pakub midagi sellist välja, mille peale keegi ei oskagi tulla. Sama toote paremaks tegemine on uuendamine aga senikuulmatu asja väljamõtlemine on tõeline leiutamine!
Parim näide on autod - varem olid nad palju tuusemad, nüüd lähevad kõik vägisi samasugusteks kätte. Võrrelge uut Mustangi või Camarot vanaga ja saate aru... Nii et asjad lähevad sitemaks!