Võta kommi!

Siiamaani arvasin, et riigiametnikud on kuivad inimesed, kes ainult püüavad end tähtsatena näida. Täna veendusin, et see ei ole nii. On ka selliseid armsamaid. Astusin nimelt täna korra linnavalitsusest läbi. Allpool tõestisündinud lugu:

M: "Tere, oskate öelda, kellele peaksin esitama plaani korteri ümberehituseks? Kas pean kohe teie poole pöörduma või enne kuskilt pääste või tervisekaitseametist läbi minema?"
RA7 (Riigi-ametnik nr 7 - see oli karbi kohal kirjas, mitte nimi ega amet!): "No... te tulite väga valel ajal ja valesse kohta; paistab, et te ei saa üldse aru, mis siin toimub? Kas te ei tea millal siin vastuvõtuajad on?"
M: "Jah...aga..." (tahtsingi küsida, kellega selleks rääkima pean ja millal ta saadaval oleks)
RA7: "Võta kommi! Ma lähen vaatan, äkki juhuslikult meie ehitusega tegelev mees on praegu kohal."

Seejärel käis daam korraks ära. Võtsin kausist lutsukommi, lutsutasin seda ja ootasin. Vahepeal tuli üks kuri ametnik ja küsis tähtsalt kuskohas selle boksi ametnik on. Ütlesin, et ei tea. Ta vaatas kurjalt mulle, siis kommikausile, siis uuesti mulle, tegi ebamäärast häält ja lahkus. Kui komm juba täitsa otsas oli, tuli RA7 tagasi.

RA7: "Nii, sain selle ehitusmehe kätte. Ta ültes, et see projekt on väga halvasti vormistatud. Kõik vajalikud asjad on puudu ning sellega ei maksa siia nalja tulla tegema"
M: "A..." (tahtsin öelda, et see ongi projekti eskiis)
RA7: "Võta veel kommi!"
M: "Aga mill...." ("Millal siis tagasi tulen ja mida muudan?")
RA7: "Ta kirjutas märkmed paberi peale. Võta kommi koju kaasa ka! Head aega."
M: "Jah..võtan. Nägemist."

Algul olin hämmingus ja ei osanud seisukohta võtta. Oleksin pidanud tänama inimest, kes otsis maja pealt üles ehitustega tegeleva mehe, kuigi tema vastuvõtuaeg oli teisel ajal. Seesama ehitusmees oleks mind tõenäoliselt kohe kuu peale saatnud, kui oleksin teda ise üles otsinud, kuid kolleegile seda ei tee. Objektiivne kokkuvõte: inimene nägi minu pärast ekstra vaeva ilma palumata ja pakkus mulle kommi! Tänud! Komm aitab kõige vastu!

Tahan öelda, et mõistan neid täielikult. Üritada olla hea inimeste vastu, kes iga päev küsivad samu ülilolle küsimusi - ma ei peaks ka vastu. Teine selline klass on autokooli õpetajad, kelle närvid on kõvasti kannatada saanud. Eriti need ajad, kus tuleb uus klass ning vaene sohvriõpetaja peab kuulama täpselt samasid küsimusi ja parandama samu vigasid. "Lase sidur aeglaselt üles... Aeglaselt....niii...(auto sureb välja)... NO KURADI IDIOODIHAKATIS!! MIKS SA NII TEGID!"
Lisan paar pärli, mis enda elus meenuvad. Peaks tegema piilokaamera nii, et mängid meelega väga lolli autojuhti. Oi kuidas saaks pärast naerda.
"Kuhu sa haige mäger pöörad!"
"Sa sõidad nagu mingi hädine naine!"
"Pööra, loll, pööra!"

ja lõpuks kui võtsin sõidutunni ühelt jumalakartlikult (auto oli ikoone täis), vaikselt vene härralt Andreilt (eestikeelseid õpetajaid ei jätkunud). Tema läks ainult üks kord minu peale endast välja, aga siis ka korralikult.

"Termos, margus, termos....termos....TERMOSIIL, BLJÄÄD!" ja tõmas kahe käega kõigest jõust käsipidurit. Auto jäi seisma enne määrdunud keelumärki. Istusime kahekesi vaikselt, väljas sadas vihma, autoraadio mängis vaikselt. Andrei vaatas ühele ikoonile otsa ja pobises midagi. Tormos tähendab nimelt vene keeles pidurit.


Überplingen Seenior (Eerik) kutsus vaatama oma naise, Monika, poolt produtseeritud filmi trikielauduritest www.teip.ee. Emotsioon oli võimas - inimesed teevad seda mida armastavad, teevad seda väga hästi, inspireerivad teisi ning loovad uut väärtust. Muusika, ilus loodus ja asjade tegemine, mida enamus meist kunagi ei julgeks. Või julgeks aga peaks siis aluspüksid ära vahetama.

Le nouveau Beajulais est arrive (loodan et kirjutasin õieti)! Täna algas uus aasta prantslastele (ja paljudele teistest rahvustest veinisõpradele) - esimene selle aasta vein Burgunder tehti lahti. Juhuu!